~kell 9.30 vist
Moskvasse saabumine
Vagunisaatja ajab inimesed ~1või rohkem tundi enne Moskvasse saabumist maast lahti. Veel kord pakitakse ümber seljakotid ja kilekotid jms. Aknast paistavd juba eelmistest matkadest tuttavad pildid: lainjas lumine maastik, nn datsha-arhitektuur (valm. juhuslikult kättesaadud materjalist), Ostankino telekoht ning ongi Moskva, Leningradi vaksal. Kuidagimoodi surume ennast läbi kitsaste vahekäikude ja perroonile. Jääme immuunseks pakikandjate meelitustele (hind ~10 RBl paki eest) ning läheme läbi tunneli üle platsi Kaasani vaksalisse, kus paigutame oma padajänni pakihoidu. Unustame kõik suusad ühte puntrasse siduda, mis tähendab pakkide hoiustamise hinda, kuna suusapaari eest tuleb eraldi maksta. Kaotus ei tundu olevat siiski liiga suur. Käime veel paar korda läbi eelmainitud tunneli, et teada saada lennupiletite Barnaul-Moskva hind (tunneli lõpus on Avia kava), siis läheme tagasi Kaasani vaksalisse ja ostame Barnaul-Moskva rongi piletid (~1100 RBL). Siis läbi sama tunneli Leningradi vaksalisse – ostame Moskva-Tallinn piletid (rohkem kui Barnaul-Moskva). Selle ostmise käigus demonstreerivad Mait ja Vahur mingit homoerootilite sugemetega vaheväitlust mis paneb muigama kohalikud ning valjult kommenteerima matkarühma liikmed.
Seejärel võetakse suund
metroole ning sõidetakse Kiievi vaksali lähistele, kus
asub matkapood Putnik. Ostetakse veel puudu olevat varustust (kirka aluspesu,
istumise ehk p****kaitsed, ajakirju jms). Rühm eraldub, kes lähevad
omal käel Moskva peale laiali. Mina , Kristel, Einar ja Kelly võtame
suuna raamatupoe “Knizhnõi Mir” poole lootusega mingeid asjalikke
kaarte osta kuid üritus ebaõnnestub. Ainuke Altai kaart
on autoteede kohta. Toitume mingis Araabia (Liibanoni?) kohvikus. Üldse
on Moskva vallutatud araabia kiirtoitude poolt, mis mulle isiklikult maitsevad.
Käime Idamaade kunstimuuseumis (pilet täiskasvanule 15, õpilasele
3 ja välismaalasele 50 RBL). Kahjuks on remondis see osa, kus
demonstreeritakse N. Röerichi maale Mongooliast, Altaist jms.
Müügil on hulk suveniirinänni. Peaks ütlema, et kogu
see mööda Moskvat ringi trampimine väsitas üsna
kõvasti. Käisime veel Punasel Väljakul, GUMis, mingis
kohas pelmeene söömas, ostsime odavat kulpi jms. ning võtsime
suuna vaksali poole. Peale mõningat eksimist (marssisime õigest
kohast mööda) jõudsimegi kohale. Vist sõime jälle
midagi ning hakkasime rongi ootama. Kui kuulutati välja Barnauli rong,
läks liikvele tohutu rahvamass. Olin kindel, et me rongi peale ei
mahu või peame oma platsi jagama kellegagi vms. Siiski mahtusid
kõik ära – peaaegu. Meie seljakottidele (eriti Vahuri omale)
osutusid vahekäigud liiga kitsaks ning seega oli vagunisse sisenemine
väga vaevarikas, eriti kui mingi jõuk noori hakkas vastuvoolu
trügima. Lõpuks oleme kõik õnnelikult oma kohtadel
ja valmis kolmepäevaseks sõiduks.