RAAMATUKOGU HIIRED

Tere, tere! Olen hiirepoiss Harri, elukohaks Kareda Valla Raamatukogu. Jaa, jaa! Elan siin koos emme-issiga.

Ohoo, meil on siin päris tore! Ükskord pidasime pidu, minu sünna oli. Tants ja trall muudkui käis. Emme ütles, et kuulge, siia on mingi väike kaamera üles pandud, tuli vilgub ja puha, vist mingi värvimusa? Ja hakkas hiiretantsu vihtuma. No oli see alles muusika! Sireen huilgas ja varsti oli mees ka platsis. Tuli välja, et see oli hoopis signalisatsioon, mis varaste eest kaitsmiseks pandud. Issi porises, et peab see emme meil nii edev ikka olema, või tema arvab, et saab televisiooni.

No hommikul tuli sama mees meie raamatukogutädiga rääkima. Igavene taibukas oli teine, arvas kohe, et hiired on raamatukogus. Pani riiulite alla hiiretoitu, mis tapab esimesel toidukorral. Aga meie pere on teistsuguse toiduga harjunud. Meie sööme ainult vaimutoitu. No ikka seda, mida raamatutest saab! Ei, mitte närides, vaid lugedes.

Meil on siin teistsorti hiiri ka. Kui raamatukogusse arvutid toodi, sain kohe arvutihiirega sõbraks. Oh, arvuti on põnev värk, nagu te ise ei teaks! Vahepeal issi nurises, et need tänapäeva noored on puhta hukas, ei loe enam raamatuid. Kellele ta siis raamatukoguhiire ameti pärandab! Aga nüüd ma loen jälle, nii ilusaid tarkuseraamatuid tehakse ju lastele. Sealt saab samapalju asju teada kui arvutistki.

Kui internetis surfamisest isu täis, teen sporti ka. Meil on siin üks laeaken, mis läbi sajab. No kui kõva vihm on, siis on vett nii, et saab lainelauaga surfata.

Oo, mis see on! Raamatukogusse on uusi raamatuid toodud! Enam pole mahti siin interneti kaudu kirju saata, vaja vaimutoidu kallale asuda! Ehk saab jälle midagi huvitavat teada, olen ju uudisimulik nagu hiired ikka. Kirjutage mulle ka, kui aega saate!

Üks poiss nimega Villu tegi raamatukogu mänge. Nende pakk on siin Raamatukogu mängud

Hiirepoiss Harri