PEETRI HARIDUSE SELTSI RAAMATUKOGU

Peetri Hariduse Selts, mis rajati 1911.a., kujunes ümbruskonna kultuurilise elu keskuseks ja organiseerijaks. Hariduse Seltsi peamiseks ülesandeks oli emakeelse kooli asutamine, kuid luba selleks jäigi saamata. (PM, f.2339/266, s.1, l.273) Seltsi üheks ülesandeks oli asutada oma raamatukogu (Hennoch, H. Kareda ...II kd., lk.70).

Eestimaa Rahvahariduse Seltsi 1912.a. aruandes (tln., i.a., lk.49) on kirjas, et raamatukogu tegevusloa taotlemine ei kandnud vilja. Mitmesugused kitsendused Tsaari-Venemaa seaduste poolt ei lasknud seltsidel asutada raamatukogusid. Kui mõnikord saadigi luba, siis hakkas ahistama 1890.a. avaldatud määrus, milles oli lubatud raamatute nimestik raamatukogude jaoks. Selles puudus aga väärtuslikum osa raamatutest. Peetri Hariduse Selts sai raamatukogu asutamise loa alles 1913.a. (Estljandskie gubernskie vedomosti, 1913, 31.okt., s.270, nr.44 ; Veskimägi, K. Eesti raamatukogude ajalugu kuni 1918.- Tallinn, 1985, lk.23, p.318). Tööle hakkas raamatukogu 1914.a. (Eesti Riigiarhiiv, f. 1108, n.7, s.8, 1.56, Hennoch, H. andmetel). Raamatukogu kuulus Järvamaa avalike raamatukogude võrku.

Raamatukogul ei olnud omaette ruumi. Kui maailmasõja ajal suleti Ränga kõrts, üüris Peetri Hariduse Selts selles ruumid, asutas sinna teemaja, tellis 6 ajalehte ja sinna viidi ka raamatukogu. (PM, f.2285/235, s.134, l.138)

1919.a. asus raamatukogu ühe käsitöölise majas. Külastajaid käis kuni 10 versta kauguselt. Kogu oli avatud esialgu ainult pühapäeviti. Raamatuid laenutas ühiskondlikus korras algharidusega käsitööline. Raamatuid oli 1919.a. vähe - 160 köidetud ja 35 köitmata raamatut. Samal aastal laenutati 180 raamatut. Lugejate arv oli 35. (Hennoch, H. Kareda... II kd., lk.70)

Veel 1925.a. kirjutas ajaleht "Järvamaa", et Peetri Haridusseltsi raamatukogul puuduvad tarvilikud ruumid ja lugemistuba (Järvamaa 1925, 6.veebr., Hennoch, H. andmed). 1932.a. asus raamatukogu Peetri koolimajja. 1936.a. oli Peetri Hariduse Seltsi raamatukogul 400 köidet raamatuid. (Eesti Entsüklopeedia. VI. Tartu, 1936, lk. 653)

1940.a. Peetri Hariduse Seltsi raamatukogu livideeriti. Raamatud (lugemiskõlvulised) anti üle vastloodud Peetri Rahvamajale 670 krooni väärtuses (Eesti Riigiarhiiv, f. 2430, n.2, s.258, l.66, 66p), kust need anti üle vastloodud Järva-Peetri Rahvaraamatukogule, seda tõestavad templid säilinud raamatutest. Järva-Peetri Rahvaraamatukogu hilisemad nimetused olid Peetri raamatukogu, Ämbra Külaraamatukogu, Kareda Valla Raamatukogu.

Peetri Hariduse Seltsi raamatukogu kultuuriajalooline tähtsus seisneb selles, et ta oli paikkonnas esimene eestikeelne avalik raamatukogu. (Hennoch, H. Kareda ... II kd., lk.71).