TARKUSE KOOL JA UUS MAAILMANÄGEMUS

Tarkuse Kooli ajaloost  Tarkuse mõiste     Tarkuse Kooli eesmärgid     Arnold Keyserling

Tarkuse Kooli ajaloost.

        Sellenimelise kooli rajas 1920.a. Saksamaal Darmstadtis krahv  Hermann Keyserling (1880-1946), kes on sündinud Eestis ja elas aastatel 1907-1918 Raikküla mõisas Raplamaal. Tarkuse Kool kujunes välja kui paljude tolle aja vaimsete suurkujude kohtumispaik. Nende hulka kuulusid psühhiaater ja filosoof Karl Jung, sinoloog ja “Yi Jing’i” tõlkija Richard Wilhelm, kirjanik Herman Hesse ning poeet ja filosoof Rabindranath Tagore. Kool avati Nobeli preemia laureaadi Tagore loenguga, kes ise juhatas sarnast ülikooli Bengalis. Kool korraldas iga-aastasi kokkutulekuid, kuhu kogunes osavõtjaid kogu maailmast. Ettekannete põhjal anti välja aastaraamatut “Der Leuchter” (“Lühter”, “Valgustaja”). Kool tegutses natside võimuletulekuni Saksamaal, seejärel sattuti demokraatlike vaadete levitamise tõttu põlu alla. Peale sõda kutsus Austria valitsus Hermann Keyserlingi taasavama kooli Innsbruckis, kuid krahv Keyserling suri veidi enne kooli uuesti avamist. Sellest ajast peale on kooli traditsiooni mantlipärijaks olnud Arnold Keyserling. Tarkuse Kooli nimetus võeti uuesti kasutusele 1990-ndate aastate alguses  Arnold Keyserlingi õpilasteRalphi ja Molly poolt USA-s korraldatud seminaridel. Arnold Keyserlingi eestvedamisel tekkisid siis Tarkuse Kooli nime kandvad rühmad teisteski riikides, sealhulgas Austrias, Prantsusmaal, Itaalias, Kreekas, Kasahstanis ja Eestis. Siinsed andmed pärinevad suures osas Tarkuse Kooli internetileheküljelt, mille aadress on:         http://www.schoolofwisdom.com.

 

Tarkuse mõiste.

        Tarkus ei ole ei teadus ega religioon ja ammugi mitte suur   hulk teadmisi. See on olemise viis. Tarkus tuleb läbi eneseteostuse, kui antakse endale võimalus elada mõttekat elu. Tee Tarkusele koosneb neljast astmest:  oma keha tundmaõppimine, oma unekeha (ehk energiaväljade) väljaarendamine, oma elu mõtte kujundamine ja osalemine globaalses sõpruskonnas , kus sinu elu mõte leiaks ajaloolise teostuse.

 
 

Tarkuse Kooli  eesmärgid.

        Tarkuse Kool kinni pidanud hulgikultuurilise vaimsuse ja individuaalse eneseteostuse põhimõttest. Kool lähtub ühtse maailmakultuuri ideest, mis austab ja võtab omaks kõigi rahvaste vaimsed traditsioonid. 
Kool püüab arendada kõikehõlmavat universaalset inimkultuuri, millesse kuuluksid kogu maailma, nii Ida kui Lääne, näivalt lahkuminevad kultuurid ja filosoofiad. Uue Ajastu inimest iseloomustab arusaamine, et kõik elusolendid ja kogu maailm on loodud ühest ainest. Maailm on ühtne ja inimene saab elada vaid loodusega ühtekuuluvana. Uus maailmanägemus tugineb fraktaalse iseorganiseerumiseja kaose mõistmisele. Tarkuse Kool tegeleb nende seaduste, meetodite ja abivahendite õpetamisega, mis aitavad inimestel leida ja ellu viia nende ainulaadset ülesannet Inimkonna ja Maailma teenimisel. Hermann Keyserling on kirjutanud: “Vaid oma isikliku elu rajamine kindlale alusele sügavamas mõttes laseb inimesel tunda elu kui mõtestatud kulgu… Inimene kannatab kõik välja, ainult mitte oma elu mõttetuse tunnet, sest meel ja elu on üks ja sama”. Kooli eesmärk on aidata igaüht leida ja täide viia oma unistused mõttekast tööst ja eneseteostusest. Õpetatakse meetodeid ja oskusi, mille abil   võib saada individuaalseid vastuseid elu Suurtele Küsimustele.

Arnold Keyserling

on sündinud 1922. a. Ta on kantsler Bismarki lapselapselaps. Tema vanavanaisa Aleksander Keyserlingi koduõpetajaks oli Immanuel Kant, kellelt on pärit mõnedki perekonna filosoofilised tõekspidamised. Tema isa Hermann Keyserling rajas Tarkuse Kooli ja viis sellega (A. Keyserlingi väljenduse järgi) maailma Raikküla vaimu. Koos abikaasa Wilhelminega on nad reisinud paljudes maades, et tundma õppida erinevate kultuuride mütoloogiat ja rituaale. Ameerika põlisindiaanlaste jaoks on tema hüüdnimi “Vanaisa Konn”.Keyserlingide filosoofilised tõekspidamised on suuresti mõjustatud tuntud Uue Ajastu mõtleja Georges Gurdjieffi  filosoofiast. Arnold Keyserling on üle 30 aasta olnud religioonifilosoofia professor Viini Ülikoolis. 1954-1962 töötas ta külalisprofessorina Indias Calcuttas.1979-1984 oli Humanistliku Psühholoogia Euroopa Ühenduse president, 1946-1992 Tarkuse Kooli juhataja.Arnold Keyserlingi sidemed Eestiga taastusid 1990.a,  kui toimus esimene Tarkuse Kooli seminar Raikkülas. Siiani on kokku olnud kuus seminari, lisaks paar suurt huvi äratanud loengut Tartus (1990) ja Tallinnas (1997). Meelis Pilleri ettevõtmisel on Keyserlingidest aastal 2000 valminud ka film.

 

Hermann von Keyserling: india ja hiina tarkus
Arnold Keyserling oma legendist
Wilhelmine Keyserling puudega suhtlemisest
Raikküla rituaalid