Selle artikli lühendatud versioon on ilmunud
“Maalehe” lisas “Targu talita” nr. 5 ja 6 (2002).
Hiinas on olnud samaaegselt kasutusel kaks
kalendrit – päikesekalender ja kuukalender. Päikesekalender lähtub maa liikumisest
ümber päikese ja see on alati vastavuses talvise, kevadise, suvise ja sügisese
pööripäevaga. Selle kalendri järgi algab aasta 4. või 5. veebruaril ja jaotub
24 kahenädalaseks ajaperioodiks. Päikesekalender peegeldab looduses
toimuvat arengut ja kõike elavat mõjustava hinguse-qi muutumist. Selline kalender oli vajalik eelkõige
põllumeestele, kuid samaaegselt kasutati seda ka ennustuste ja prognooside
tegemiseks.
1. |
|
lichun
kevade algus |
4-5. veebruar |
2. |
|
yushui
vihmavesi |
19-20. veebruar
|
3. |
|
jingzhe
putukate ärkamine |
5-6. märts |
4. |
|
chunfen kevadine pööripäev |
20-21. märts |
5. |
|
qingming ere
valgus |
4-5. aprill |
6. |
|
guyu
teraviljavihm |
20-21. aprill |
7. |
|
lixia suve
algus |
5-6. mai |
8. |
|
xiaoman
viljapeade väljatulek |
21-22. mai |
9. |
|
mangzhong terad
viljapeades |
5-6. juuni |
10. |
|
xiazhi
suvine pööripäev |
21-22. juuni |
11. |
|
xiaoshu väike
kuumus |
7-8. juuli |
12. |
|
dashu suur
kuum |
23-24. juuli |
13. |
|
liqiu
sügise algus |
7-8. august |
14. |
|
chushu
kuumuse
lõpp |
23-24. august |
15. |
|
bailu valge
kaste |
7-8. september |
16. |
|
qiufen
sügisene pööripäev |
23-24. september |
17. |
|
hanlu külm
kaste |
8-9. oktoober |
18. |
|
shuangjiang
külmade tulek |
23-24. oktoober |
19. |
|
lidong talve
algus |
7-8. november |
20. |
|
xiaoxue väike
lumi |
22-23. november |
21. |
|
daxue suur
lumi |
7-8. detsember |
22. |
|
dongzhi
talvine pööripäev |
21-22. detsember |
23. |
|
xiaohan väike
külm |
5-6. jaanuar |
24. |
|
dahan suur
külm |
20-21. jaanuar |
Ülaltoodud 24 perioodi moodustavad 4
kolmekuulist aastaaega, igale kuule vastab üks tsüklilistest märkidest, nn.
maine haru.
|
Aastaaeg |
Perioodid |
Maine haru |
1. |
Kevade algus |
lichun + yushui |
yin |
2. |
Kevade keskpaik |
jingzhe + chunfen) |
mao |
3. |
Kevade lõpp |
qingming + guyu |
chen |
4. |
Suve algus |
lixia + xiaoman |
si |
5. |
Suve keskpaik |
mangzhong + xiazhi |
wu |
6. |
Suve lõpp |
xiaoshu + dashu |
wei |
7. |
Sügise algus |
liqiu + chushu |
shen |
8. |
Sügise keskpaik |
bailu + qiufen |
you |
9. |
Sügise lõpp |
hanlu + shuangjiang |
xu |
10. |
Talve algus |
lidong + xiaoxue |
hai |
11. |
Talve keskpaik |
daxue + dongzhi |
zi |
12. |
Talve lõpp |
xiaohan + dahan |
chou |
Kuukalender lähtub kuufaasidest, s.o. kuu
liikumisest ümber maa. Kuu algab kuuloomisega ja selliseid kuid mahub aastasse 12-13.
Lisakuu lisatakse keskmiselt seitsmel aastal üheksateistkümnest. Aasta algab
talvisele pööripäevale järgneva teise kuuloomisega ja seepärast langeb aasta
algus kas jaanuari lõppu või veebruari algusesse. Sel aastal algab uusaasta
kuukalendri järgi Hiinas 12. veebruaril (vastlapäeval). Hiinlased peavad oma
ajaarvamise alguseks legendaarse Kollase Imperaatori Huang Di
troonileasumist aastal 2697 e. Kr., mistõttu saabuv aasta on neile juba 4699-s.
Enamus rahvalikke pidustusi ja tähtpäevi
on seotud just kuukalendriga. Aasta esimeseks pidustuseks ongi uue aasta vastuvõtmine, mis on ühtaegu nii pidustus,
perekonda ühendav ettevõtmine kui ka religioosne sündmus, sest siis sai perekond
alati kokku ning traditsiooniliselt kummardati ka esivanemaid ja jumalaid.
Järgmised pidustused leiavad aset juba
kuukalendri esimese kuu 15. päeval (sel aastal 27. veebruaril) kui on täiskuu.
Uskumuse kohaselt võib siis näha hingesid ringi lendamas ja inimesed lähevad
neid laternate valgel otsima. Seepärast kutsutakse seda laternapühaks.
Buddha sünnipäeva tähistatakse sel aastal
19. mail (esimesel nelipühal). Järgmine olulisem pidustus on draakonpaatide
festival 15. juunil, mis on pärimuse järgi pühendatud poeet Chu Yuan’i
mälestuseks.
Hiinlaste sõbrapäev ehk seitsme õe päev on
seitsmenda kuu seitsmendal päeval – rukkimaarjapäeval 15. augustil. Seitsmenda
kuu täiskuu ajal 23. augustil on näljaste vaimude aeg. Usutakse, et siis on
põrguväravad lahti ja vaimud võivad soovi korral maa peale tagasi pöörduda.
Kaheksanda kuu täiskuu ajal 21. septembril
(madisepäeval) tähistatakse koristustööde lõppu. Siis saavad perekonnad kokku,
vaadatakse kuud ja süüakse ümmargusi täiskuud meenutavaid koogikesi.
Konfutsiuse sünnipäeva tähistatakse 8. kuu
27. päeval – 3. oktoobril. 9. kuu 9. päeval (14. oktoober) aga käiakse mägedes
piknikul või mälestatakse esivanemaid nende haual.
Päikesekalendri järgi tähistatavatest
tähtpäevadest on olulisemad talvine pööripäev dongzhi (22. detsember –
siis austatakse esivanemaid) ja valguspüha qingming kolmanda solaarkuu
ehk viienda perioodi alguspäeval 4. aprillil – arvatakse, et õnnetud vaimud,
kel tööd maa peal pooleli jäänud, tulevad siis maa peale tagasi.
Tiibetlastel on kasutusel samasugune
kuukalender, kuid lisakuude liitmise arvestus on veidi erinev, mistõttu
aeg-ajalt on tiibeti kuukalendri ja hiina kuukalendri järgi uusaasta saabumises
üks kuu vahet.
Hiina ajaarvestuse aluseks on 60-aastane
tsükkel, mis moodustub 22 tsüklilise märgi – 10 taevase tüve tian gan ja
12 maise haru di zhi kombineerumisel. Käesolev tsükkel algas 1984.
aastal, eelmine seega 1924. Meil
tuntakse 10 taevast tüve stiihiate ehk algelementide näol, mida on küll viis
(vesi shui, puu mu, tuli huo, maa tu ja metall jin
need on nn. viis faasi ehk viis liikumist wu xing), kuid igaüks neist on
esindatud aktiivse (yang) ja passiivse (yin) aspekti näol.
Seetõttu moodustavad need 10-aastase tsükli, kus paarisaasta on alati yang
(mehelik) ja paaritu aasta yin (naiselik). Iga stiihiat iseloomustab ka
kindel värv, mistõttu iseloomustatakse aastat tihti ka selle värvi järgi. Nii
tähendabki 2002. aastal saabuv musta hobuse aasta, et see kuulub taevase tüve
poolest vee stiihia juurde (must) ja on yang iseloomuga (paarisaasta).
Tüvi |
天干 |
tiān
gān |
Stiihia |
Haru |
地支 |
dì zhī |
Loom |
1 |
甲 |
jiǎ |
yang-puu |
1 |
子 |
zǐ |
rott |
2 |
乙 |
yǐ |
yin-puu |
2 |
丑 |
chǒu |
pühvel |
3 |
丙 |
bǐng |
yang-tuli |
3 |
寅 |
yín |
tiiger |
4 |
丁 |
dīng |
yin-tuli |
4 |
卯 |
mǎo |
jänes |
5 |
戊 |
wù |
yang-maa |
5 |
辰 |
chén |
draakon |
6 |
己 |
jǐ |
yin-maa |
6 |
巳 |
sì |
madu |
7 |
庚 |
gēng |
yang-metall |
7 |
午 |
wǔ |
hobune |
8 |
辛 |
xīn |
yin-metall |
8 |
未 |
wèi |
kits |
9 |
壬 |
rén |
yang-vesi |
9 |
申 |
shēn |
ahv |
10 |
癸 |
guǐ |
yin-vesi |
10 |
酉 |
yǒu |
kukk |
|
|
|
|
11 |
戌 |
xū |
koer |
|
|
|
|
12 |
亥 |
hài |
siga |
12 maist haru on meil tuntud idamaise
loomaringina, kuid lisaks aastatele nimetatakse nende järgi veel 12 kuud ja ka
ööpäeva 12 kahetunnist perioodi. 5. veebruariga algava kuu loomaks on tiiger ja
ööpäevas vastab sellele ajaperiood kella 3 ja 5 vahel hommikul. Ka maiseid
harusid omakorda iseloomustatakse viie stiihiaga (need on nn. “varjatud tüved”)
- nii kuulub tiiger puu alla. Edasi tulevad järjekorras jänes (puu), draakon
(maa), madu (tuli), hobune (tuli), kits (maa), ahv (metall), kukk (metall),
koer (maa), siga (vesi), rott (vesi) ja pühvel (maa).
Stiihiad wu xing |
Tüved ja harud |
Müütiline olend |
Müütiline valitseja |
Puu mu |
jia, yi; yin, mao |
Sinine Draakon |
Tai Hao |
Tuli huo |
bing, ding; si, wu |
Punane Fööniks |
Shen Nong |
Metall jin |
geng, wei; shen, you |
Valge Tiiger |
Shao Hao |
Vesi shui |
ren, gui; hai, zi |
Must Sõdalane |
Zhuan Xu |
Maa tu |
mu, ji; chen, xu, chou, wei |
Ülestõusev madu |
Huang Di |
Nii nagu aastatel on olemas taevased tüved ja maised harud, nii on ka kuudel, kuupäevadel ja isegi kellaaegadel (kahetunnistel perioodidel) olemas nii maised harud (mis moodustavad 12 loomast koosneva tsükli) kui ka taevased tüved (mis annavad stiihiatel baseeruva 10-se tsükli). Selliselt tekib keerukas süsteem, kus 5 stiihiat kombineeruvad erinevates seostes. Seda süsteemi kasutatakse prognooside ja ennustuste tegemisel põhimõttel, et kui mingil ajahetkel on stiihiad omavahel proportsioonis ja konfliktitult, on tegemist soodsa ajaga, mõne stiihia liia, puudumise või omavahelise konflikti korral aga on tasakaal kadunud ja harmooniline areng takistatud.
Kui lääne
astroloogia seisukohalt pannakse inimese saatus laias laastus paika tähtede
seisuga sünnimomendil, siis hiina ennustuskunstis on saatuse hindamisel aluseks
sünniaja taevaste tüvede ja maiste harude kombinatsioon. Inimese isiksus
määratakse ära sündimise päeva taevase tüve stiihiaga. Vanasti oli kombeks, et
pruudi isaga esimest korda kohtudes andis peigmees talle üle punase kaardi,
millele olid maalitud tema saatuse sambad – kaheksa tsüklilist märki ba zi,
mis tähistasid sündimise aasta, kuu, päeva ja kellaaja tüvesid ja harusid.
Muidugi sai peigmees ka puudi kohta samasuguse kaardi vastu. Nii võis kumbki
pool veenduda, kas tulevane abielu tuleb õnnelik. On nii, et see stiihia, mis
inimese sündimise aasta, kuu, päeva ja kellaaja taevastes tüvedes ja maistes
harudes on kõige vähem esindatud, on tema õnnestiihia, sest selle olemasolu
taastab tasakaalu ja harmoonia tema elus. Niisiis on õnnelikud need aastad,
kuud ja päevad, kus sünnimomendil väheesinenud stiihia edaspidi taevastes
tüvedes ja maistes harudes on tuge pakkumas. Ka abielu tuleb siis õnnelik, kui
mõlema poole stiihiad omavahel klapivad ja teineteist täiendavad. Tulevase elu
õnnelikkuse hindamisel arvutati välja edu sambad ehk õnneperioodid – 10 aasta
kestel elu mõjustavad tüve-haru kombinatsioonid.
Hiina ajaarvamissüsteem ei ole ainult
ajaline, vaid hõlmab ka ruumilist aspekti. Põhjus on selles, et stiihiad ise on
kindlas vastavuses ilmakaartega. Levinuim seos on järgmine: vett esindab
põhjakaar (talv, öö), puud ida (kevad, hommik), tuld lõuna (suvi, lõuna),
metalli lääs (sügis, õhtu). Nagu näeme, on selline järjestus vastavuses nii
looduse arengutsükliga kui ka päikese liikumisega. Keerulisemad seosed tulevad
arvesse hiina kalendrit arvestavas ja ruumisuundi silmas pidavas
ennustusmeetodis nn. liikuvate tähtede õpetuses. Selles on Suure Vankri seitsme
tähe (pluss kaks varjatud tähte) mütoloogilised aspektid viidud seosesse 9
numbriga, mis paigutatakse ilmakaarte järgi orienteeritud maagilise ruuduna
(“maagiline” seetõttu, et liites selles numbrid mistahes järjekorras, on
tulemuseks ikka 15).
4 |
9 |
2 |
3 |
5 |
7 |
8 |
1 |
6 |
Iga number paigutub mingisse ilmakaarde ja esindab sealt lähtuvat
mõjustust. Liikuvate tähtede õpetuses need numbrid vahetavad pidevalt oma
asukohta seoses kindla ajaperioodiga – aasta, kuu, päev või kahetunnine
ajaperiood. Eristub välja veelgi pikem ajaühik – põlvkond, mis kestab 20
aastat. Kolm põlvkonda moodustavad 60-aastase tsükli, kolm tsüklit aga ühe
180-aastase aegkonna.
Liikuvate tähtede õpetuse seisukohalt
elame me kuni 2003. aastani seitsmendas põlvkonnas ja ka (4. veebruaril algava)
2002. aasta number on 7 (kõrvaloleva joonise ilmakaarte järgi orienteerimisel
peame silmas, et hiina traditsiooni kohaselt on lõuna üleval, põhi aga all,
ajaperioodi iseloomustav number aga asub keskel).
6 |
2 |
4 |
5 |
7 |
9 |
1 |
3 |
8 |
See tähendab, et selle aasta jooksul on
kõik ruumisuundadega seotud positiivsed ja negatiivsed mõjustused tunduvalt
tugevamad. Hiinlased püüavad siis igati vältida idast (kuhu jääb number 5 ehk
kollane täht wu wang) tulevat ebaõnne ja lõunast (kuhu jääb number 2)
saabuvaid haigusi. See tähendab, et ei magata ega töötata peaga ida või lõuna
suunas või maja ida- või lõunakülge jäävas toas ja parema meelega ei siseneta
majja idasse või lõunasse avanevast uksest. Et mõnikord on majal vaid üks
välisuks, siis püütakse olukorda sümboolselt parandada feng-shui
meetodiga – näiteks riputatakse idasse jääva ukse juurde metallist tuulekell
või riputatakse toa või maja lõunanurka üles kuus vana hiina münti (nelinurkse
auguga keskel, mistõttu neid on kerge paela otsa riputada). Oluline on, et
korrigeerivad vahendid oleksid metallist või oleksid sümboolselt metalliga
seotud (nagu on number 6 või valge värv), sest hiina õpetuse kohaselt aitab
metall võtta ära jõu maalt (mida esindavad nii number 2 kui number 5). Üldiselt
püütakse sel aastal ida suunda võimalikult vähe häirida, ei alustata seal
uuendusi ega kaevata maad.
Lõunasse jääb sel aastal ka aastaplaneedi
Jupiteri tai sui mõju.
Välditakse Jupiteri häirimist, seetõttu ei istuta ega magata lõuna suunas, ei
soovitata kaevata maad või istutada puid ka majast lõuna pool. Jupiteri
häirimine põhjustab ebaõnnestumisi ettevõtmistes.
Järgneva aasta jooksul pööratakse
tähelepanu ka põhjast tuleva tüli ja vägivalla ärahoidmiseks – sinna jääb
konfliktne number 3. Number 3 esindab puu stiihia, seepärast kasutatakse tema
neutraliseerimiseks tule stiihiat – kas põlevat lampi või midagi punast maja
või ruumi põhjaküljel. Ebaõnne, õnnetusjuhtumeid ja halba kuulsust toovad kolm
kahjustajat san sha asuvas sel aastal samuti põhjas, seepärast ei
soovitata istuda seljaga põhja poole.
Jänese (5. märts – 4. aprill) ja roti (7.
detsember – 5. jaanuar) kuudel on ka kuu number 7, mis tähendab, et
ettevaatamatuid võivad õnnetused tabada just sellel ajal.
Saabuv musta hobuse aasta ühendab tule ja vee stiihiaid, mis muudab aasta rahutuks. Puu aitab lepitada neid kahte võitlevat stiihiat. Seepärast on kasulik elada maal, viibida looduses või lihtsalt istuda puu all, kui elulained üle pea hakkavad lööma.