Qigong tähendab mõttelist tööd keha siseenergiaga. Selle juures keskendatakse tähelepanu aistingutele kehas ja eriti jäsemetes; paljudel juhtudel tehakse seda koos hingamise reguleerimisega, aeglaste liigutustega või teatud kehaasendites. On terve rida põhimõtteid, millega harjutama asudes on kasulik tutvuda. Õppinud harjutaja siseneb harjutuse tegemise ajal meditatsioonilaadsesse seisundisse, mille juures tavaliselt kaob ajataju, keha energiavarud täienevad ning stressid kaovad.
Selle harjutuse tegemine võtab aega kõigest 10 minutit, kuid paremate tulemuste saamiseks võib harjutada pool tundi. Harjutus toimib harmoniseerivalt ja profülaktiliselt, ent sellest võib kasu olla mitmete haigustega (unetus, südame pekslemine, seedetrakti haigused, kõrgenenud vererõhk, pearinglus jt.). Lisaks paranevad keskendumis- ja õppimisvõime ning mälu.
Harjutuse tegemiseks on kolm asendit: seistes, istudes ja lamades. Nende kirjeldused on järgmised.
Seisuasend – seistakse jalad õlgade laiuselt, põlved veidi kõverdatud ja lükatud laiemale, nagu asetseks põlvede vahel pall. Harjutus on seda raskem, mida enam on jalad põlvist kõverdatud. Käed on kaarjalt rinna ees peopesadega vastamisi, sõrmed veidi harali, küünarnukid rippu, õlad langetatud. Käte asend meenutab palli püüdmiseks valmisolekut.
Istuv asend – istutakse sirgelt või ollakse selga toetades poollamaskil, jalad ja põlved on õlgade laiuselt nagu hoitaks palli põlvede vahel. Käed sirutatakse küünarnukist kõverdatult rinna kohal ette, nii et peopesad jäävad vastamisi ja sõrmed on veidi harali. See asend meenutab palli hoidmist käte vahel. Harjutus annab seda suurema koormuse, mida enam on käed välja sirutatud. Kes on väga jõuetu, see võib käed rippu lasta ja hoida neid küünarnukkidest täisnurga all kõverdatult.
Lamav asend – seda kasutatakse õhtul enne uinumist, kui ravitakse unetust. Käed sirutatakse õlgade laiuselt pea kohale, peopesad vastamisi, sõrmed veidi harali. Kui käte lihased on tugevad, võib käed tõsta diagonaalselt ülespoole, nii et keha ja käte vahele jääks nürinurk. Tugeva qi tunnetuse korral võib käed laiemale sirutada, siis on ka koormus harjutusest suurem.
Võtted kehale harjutuse
tegemisel seisnevad peopesade teineteisest eemaldamises ja lähendamises
(käte “avamine’’ ja “sulgemine’’). Istudes harjutamisel võib
samal ajal põlvi eemaldada ja lähendada (põlvede “avamine’’
ja “sulgemine’’). Käte liikumise ulatus võib olla kas suur,
väike, minimaalne või puududa üldse. Tähelepanu hajumise
vältimiseks ei liigutata põlvi kätega üheaegselt.
Meele ja tunnetuse tasemel
tehtav on harjutuse juures kõige olulisem. See hõlmab kujutluses
käte liigutamist ning aistinguid kätes. Käte lähendamisel
ja eemaldamisel püütakse tunnetada vastupanu, justkui asetseks
käte või põlvede vahel kummipall või kummipael,
mida on vaja kas kokku suruda või pinguli tõmmata.
Harjutuse käik. Algul eemaldatakse ja lähendatakse käsi teineteisele hingamisega kooskõlas (kui käte liikumine on suure amplituudiga) või pulsi rütmis (kui käsi liigutatakse vähe). Liigutuste ulatus järjest väheneb ja koos keha liikumise vähenemisega rahuneb meel ning sisenetakse rahu seisundisse. Seejärel käte liikumine lakkab, kuid mõttes jätkatakse käte liigutamist. Võib teha ka nii, et käsi liigutatakse füüsiliselt ja mõttes vaheldumisi. Käte eemaldamise ajal tunnetatakse nende vahel magnetitaolist tõmbumist, justkui venitataks kummipaela, käte lähendamisel aga tajutakse tõukumist, nagu oleks käte vahel õhupall. Käte liigutamisega peopesades tekkivad aistingud võivad osaliselt olla tingitud kõõluste venitusest. Õppimise eesmärgil, et eristada qi liikumise aistingut muudest aistingutest, võib hoida üht kätt paigal ja liigutada ainult teist. Seda aistingut, mida on tunda paigalolevas käes, võib pidada qi liikumiseks. Sama aisting on tunda, kui hoiame käed paigal ja liigutame neid mõttes. Kui kätes aistingute esilekutsumine on omandatud, võib asuda nende püüdmisele põlvede liigutamisel. See on kasulik neile, kel esineb südame pekslemist või on tõusnud vererõhk. Harjutatakse umbes 10 minutit.
See lühike qigong-harjutus parandab mälu, õppimis- ja keskendumisvõimet ning ravib unetust. Pearingluse ja peavalu korral keskendutakse enam füüsilistele võtetele ja tehakse vähem mõttes tööd. Seedetrakti haiguste ja unetuse korral sobib harjutust teha enne magamaminekut voodis lamades, peale qi tunnetuse tekkimist kätes tuuakse need aeglaselt alakõhu kohale ja keskendutakse mõttes alumisele “eliksiiriväljale’’ (dantian piirkond ca 3-4 põikisõrme allpool naba).
Kes soovib qigong harjutustega põhjalikumalt tutvuda, peaks üles otsima vastava ala asjatundja. Ka Eestis on võimalik osa võtta meistrite poolt õpetatavatest wushu, taiji või qigong kursustest, kus tutvutakse sellelaadsete harjutustega. Nende toimumise kohta saab teavet Mart Parmaselt, tel. 8 250 912 79.
Kuigi qigong harjutused
sobivad hästi stressist põhjustatud vaimse tasakaalutuse kõrvaldamiseks,
tuleb meeles pidada, et vaimsete häiretega isikutel
võib asjatundmatu treenimise tagajärjel seisund halveneda.