HIINAPÄRASEID RETSEPTE

sissejuhatuseks
bronhiaalastma
juuste väljalangemine
juuste hallinemine
 kanapimedus
kõhukinnisus
kõrgenenud vererõhk
köha
melanhoolia
nahamädanikud
ninaverejooks
suhkruhaigus
südame isheemiatõbi
südame pekslemine
tonsilliit
unetus
vitiliigo
voodimärgamine
ülekaalulisus


Sissejuhatuseks

        Siia on kokku koondatud mõnede levinud haiguste korral kasutatavaid hiinast pärit retsepte. Lisaks on mõned hädavajalikud andmed haiguste klassifitseerimisest ja diagnoosimisest hiina meditsiinis. Neid retsepte on hõlpsasti võimalik kodus kokku panna, sest koosnevad suures osas igapäevastest kodustest vahenditest - toiduainetest, maitseainetest, ravimtaimedest jne. Neist võib  leida abi krooniliste vaevuste leevendamisel.
        Retsepti järel on numbriline viide kirjandusallikale.
 
 

bronhiaalastma

Hiina meditsiini vaatekohast on astmal palju vorme, mis enamasti on seotud kõrvalekalletega kopsu, põrna (seedimise) ja neeru (hüpotaalamuse-neerupealiste) süsteemis. Nii eristatakse astmat tuule-külma tungimisest kopsu, limast-kuumusest kopsus, maksa energia häiretest ning kopsu, põrna või neeru tühjusest tingituna.  Kõige sagedasemate põhjustena on esile toodav ülemäärane limaproduktsioon, millele lisandub (kopsu qi tühjusest tingitud) tuule-külma tungimine kopsu. Sellise astma ravis kasutatakse ravimeid, mis eemaldavad liigset lima, tugevdavad põrna (seedimist) ja neeru ning soojendavad kopsu ja hajutavad külma.

Võetakse 1 liiter vett, lisatakse 15g rohelist teed, 2 kanamuna ja keedetakse munad kõvaks. Siis munad kooritakse, asetatakse uuesti vedelikku ja keedetakse seni, kuni vesi otsas. Seejärel munad süüakse ära. Tarvitatakse hommikul ja õhtul.

See retsept vähendab köha ja hingeldust, ravib tugeva köhaga astmaatilist bronhiiti, mida iseloomustab põrna tühjus ja rohke limaproduktsioon (5, 7).

250g värsket ingverit peenestatakse ja pressitakse mahl välja. 250g musti seesami seemneid röstitakse ära ja lastakse maha jahtuda, misjärel seesamiseemned segatakse värske ingverimahlaga ja kuumutatakse, kuni segu on kuiv. Sellele lisatakse 200g kristallsuhkru kuumutamisel moodustunud siirup ja 200g mett ning segatakse segi. Tarvitatakse üks supilusikatäis segu kaks korda päevas (hommikul ja õhtul) koos sooja veega.

See retsept tugevdab neeru ja sobib kasutada vanurite tühja astma korral (jõuetu köha ja hingeldus) (5).

Võetakse 50g riisi ja keedetakse veega pudruks. Siis lisatakse 50g kreeka pähklite tuumad pudruks muljutuna juurde ja segatakse hoolikalt. Süüakse soojalt hommikul ja õhtul.

Retsept tugevdab neeru ja sobib kasutada kopsu ja neeru tühjusega astma korral, mida iseloomustab hingekitsikus, hingeldus, köha, alaselja ja põlvede nõrkus ning valulikkus, tühja tüüpi kõhukinnisus ja teised tühjuse sümptoomid (8).

Võetakse 50g kreeka pähkli tuumi ja 50g aprikoosi seemnete tuumi, leotatakse pool tundi vees ja pressitakse puruks. Seejärel lisatakse 50g peenestatud ingverit ja 20g mett, segatakse ja jagatakse 10 osaks. Tarvitatakse üks osa päevas.

See retsept annab kopsudele energiat, kõrvaldab kuumust ja lima ning ravib kopsu qi nõrkusest ja limast-kuumusest põhjustatud astmat (7).

40g mett pannakse soojenema kuiv nõu sisse ja lisatakse sinna 100g vett. Kui kõik on keema läinud, segatakse sisse üks toores muna. Tarvitatakse kaks korda päevas, hommikul ja õhtul.

See retsept tugevdab neeru ja kopsu qi'd ja yin'i ning ravib kuiva köhaga bronhiiti ja astmat, eriti kui see ägeneb füüsilisel pingutusel (3, 7).

Retsept suitsetajatele:

Võetakse kuivatatud paiselehe õisi ja topitakse nendest sigaret. Seda suitsetatakse vastavalt soovile 2-4 korda päevas.

Paiselehe õite suitsetamine ravib visa tugeva köhaga astmat ja bronhiiti, vähendab röga hulka, soodustab selle eritumist ning vähendab köha (7).
 
 

juuste väljalangemine

Hiina meditsiinis seostatakse juuste väljalangemist vereringe häirumisega nahas ja ka neeru kurnatusega näiteks ülemäärase stressi tagajärjel. Järgnevad retseptid sobivad juuste paigutise (alopecia areata) või enneaegse (alopecia praematura) väljalangemise korral.

Seesami seemneid praetakse, kuni need on poolenisti põlenud, hõõrutakse pulbriks ja segatakse külma searasvaga salviks. Hõõrutakse kahjustatud piirkondadesse mitu korda päevas kuni juuksed hakkavad taas kasvama (6).

10g chilli pipart leotatakse 10 päeva 50 ml 60° valges viinas, siis kurnatakse. Määritakse kahjustatud piirkondadele mitu korda päevas (3,6).

60g värskeid männiokkaid keedetakse 15 min 1 l vees ja pestakse sellega üks kord nädalas pead

See retsept tugevdab neeru energiat ja normaliseerib juustekasvu (3).

Vt. ka retsept vitiliigo raviks.
 
 

juuste hallinemine



Juuste enneaegne hallinemine on seotud neeru või neeru essentsi nõrgenemisega, mis tihti on seotud ülemäärase kestva stressiga. Siis tuleb kasuks järgmine retsept:

25g musti seesami seemneid purustatakse ja keedetakse koos 50g riisiga pudruks.

Riisipuder seesami seemnetega ravib ka tühja tüüpi kõhukinnisust, suurendab imetavatel emadel piimaeritust ja vähendab tühjast neerust tingitud pearinglust (8).
 
 

kanapimedus


Võetakse 100g porgandit ja lõigutakse ribadeks või lõikudeks  ning küpsetatakse segades suurel kuumusel. Lisatakse maitse järele soola ja värske ingveri lõikusid (ca 5g). 100g seamaksa peenestatakse koos maisitärklise jahuga ja praetakse taimeõliga või hautatakse õli lisamata. Mõlemad koostisosad segatakse ja serveeritakse kui rooga. Tarvitada korra nädalas või üle kahe nädala (1).
 
 

kõhukinnisus


Hiina meditsiinis vaadeldakse kõhukinnisuse põhjustena kas liigset kuumust organismi sisemuses (“täitunud” tüüpi kõhukinnisus) või soolestiku energia vähesust koos vedelike vähesusega (“tühja” tüüpi kõhukinnisus). Kuumus kõhukinnisuse põhjusena tuleb ette rohkem noortel inimestel stressi tingimustes; “tühja” tüüpi kõhukinnisus esineb enam vanuritel, peale kurnavat haigust ja naistel peale sünnitust. Kasuks tuleb, kui kõhukinnisuse korral pööratakse enam tähelepanu toitumisele. “Täis” tüübi puhul sobib enam süüa jahutava iseloomuga toitu, eriti juurvilju ja puuvilju. “Tühja” kõhukinnisusega tuleb kasuks sooja iseloomuga toit soojalt sööduna, vältida tuleks külma iseloomuga ja teravamaitselisi toiduaineid. Järgnevalt üks lihtne hiina retsept, mis sobib eriti hästi  “tühja” kõhukinnisuse korral vanemaealistel inimestel.

Võetakse võrdne kogud kreeka pähkli tuumasid ja seesami seemneid, hõõrutakse pulbriks ning praetakse segades kergelt pruuniks. Seda segu tarvitatakse igal õhtul enne magamaminekut üks supilusikatäis (ca 20-30 g), võib võtta koos vähese meega (1).

Võetakse 20g musti seesami seemneid, praetakse kergelt, peenestatakse ja segatakse 30g meega. Süüakse koos sooja keedetud veega pool hommikul ja pool õhtul (1).

Võetakse pool kilo kuni kilo porgandeid ja keedetakse pehmeks. Lisatakse mett ja süüakse kahes jaos päeva jooksul (5).

Üks kilo värsket kartulit peenestatakse ja pressitakse mahl välja. Kartulimahla keedetakse seni, kuni see muutub venivaks. Siis lisatakse võrdne kogus mett ja keedetakse edasi, kuni segu saavutab meega sama tiheduse. Tarvitatakse üks teelusikatäis kaks korda päevas enne sööki ja enne magamaminekut (1).

Igal hommikul juuakse tühja kõhuga kõigepealt klaas sooja vett, kuhu on segatud paar teelusikatäit mett (6).

Peale sööki juuakse tass teed, mille valmistamiseks on võetud 3g teed ja teelusikatäis mett (5).

Igal hommikul juuakse tühja kõhuga kõigepealt klaas piima (6).

Igal hommikul juuakse tühja kõhuga kõigepealt klaas viinamarja mahla (6).

Banaanid raputatakse peale koorimist üle kristallsuhkruga ja aurutatakse pehmeks. Süüakse kaks banaani korraga kaks korda päevas.

See retsept sobib "tühja" tüüpi kõhukinnisuse raviks (5).

Seesami seemned (eelistatult musta seesami seemned) röstitakse ära. Banaan kooritakse ära ja raputatakse peale röstitud seesami seemneid. Päeva jooksul süüakse ära (kolmes jaos) pool kilo banaane ja 25g seesami seemneid.

Retsept aitab nii kõhukinnisuse kui ka kõrgenenud vererõhu korral (5).
 

kõrgenenud vererõhk


Vererõhk reageerib yin’i ja yang’i tasakaalu muutustele organismis. Vererõhu tõusu sagedasemaks põhjuseks hiina meditsiini järgi on maksa tule ülestõusmine, mis tekitab lisaks peavalu, näo ja silmade punetust, suukuivust, ärrituvust, kõhukinnisust, mõrumaitset suhu jt. sümptoome. Liigne yang (kuumus) võib vallanduda ka maksa ja neeru yin’i nõrkuse tagajärjel. Siis kaasub sageli pearinglus, kõrvade kohisemine, liivatunne silmis, unetus, südame pekslemine, palavustunne peopesades ja jalataldades, valud selja alaosas (või nimmepiirkonna väsimine), jalad on põlvist nõrgad.

Hiina meditsiinis soovitatakse vererõhu tõusmisel kasutada toitu, mis aitab veresooni "pehmendada". Need on kolesteroolivaesed või kolesterooli hulka vähendavad toiduained nagu merevetikad, mung uba ja selle idandid, puuviljad, taimsed õlid loomsete rasvade arvel (seesami-, maapähkli- ja maisiõli) ning vererõhku alandavad taimed nagu sellerijuurikas, viirpuu viljad, banaanid, diospürose vili jt.

Süüa iga päev hommikuti tühja kõhuga kaks tomatit (ca 100g). Kest (“nahk”) on hea eelnevalt eemaldada. Võib lisada veidi (ca 5g) suhkrut. Tarvitada 1-2 kuud järgemööda.

See retsept aitab kõrvaldada maksa kuumusega seotud vererõhu tõusu (1, 6).

Lahjendada supilusikatäis mett sooja veega ja juua lonkshaaval nagu teed.

Mesi aitab kõrgvererõhutõve algstaadiumis (1).

Võetakse 100g mungauba ja üks küün küüslauku iga eluaasta kohta kuni 50nda eluaastani (vanemaealiste jaoks jääb ikkagi 50 küünt). Küüslaugu küüned kooritakse, asetatakse koos mungaubadega keedunõusse, kallatakse peale 500ml keevat vett, kaetakse pealt kinni ning lastakse seista 10 minutit. Seda juuakse nagu teed. Võib lisada maitse järgi suhkrut (1).
 

250-500g värsket sellerijuurikat peenestatakse ja pressitakse mahl välja. Võib lisada 50g mett ja lahustada see soojendamisega. Mahl juuakse 2-3 osas päeva jooksul.

Seller ravib nii maksa kuumusest kui yin’i nõrkusest põhjustatud vererõhu tõusu (2, 5, 6).

50g õunakoortele lisatakse 450g vett, aetakse keema ja keedetakse 5 minutit. Seejärel lisatakse 1g rohelist teed ja 25g mett ning jaotatakse keedis 3 ossa. Tarvitada üks osa päevas (5).

100g sellerijuurikat purustatakse ja pressitakse mahl välja. 50g töötlemata päevalilleseemneid kooritakse ja süüakse ära, kõrvale juuakse sellerimahla. Võib tarvitada mitu korda päevas (5).

Võetakse pool kilo sellerit (nii juur kui lehed), pestakse ja keedetakse poole tunni jooksul supiks. Lisatakse 50g suhkrut ja süüakse kahes osas päeva jooksul (5).
 

köha


Hiina meditsiinis vaadeldakse köha tekkepõhjustena väliseid ja seesmisi tegureid. Välisteks teguriteks on tuul-külm (feng-han) ja tuul-kuumus (feng-re), mis annavad külmetushaigusena tuntud ägeda bronhiidi, seesmisteks teguriteks on lima (tan) ja niiskuse (shi) tungimine kopsu siseorganite (kopsude, põrna ja neerude) nõrkuse ja talitlushäirete tõttu (need annavad kroonilise bronhiidi pildi) ning maksa tule (gan huo) tungimine kopsu (see tekitab kopsupõletikku ja pleuriiti). Krooniline kuiv ärritav köha on põhjustatud tavaliselt kopsu yin’i nõrkusest.

Järgmine retsept tugevdab kopsude ja neerude energiat ning seda võib kasutada visa bronhiidi korral kui esineb kestev köha, hingekitsikus ja üldine jõuetus.

Võetakse 250g praetud aprikoosi seemnete tuumi ja keedetakse tund aega pooles liitris vees. Seejärel lisatakse 250g kreeka pähklite tuumi ja jätkatakse keetmist seni, kuni kogu vesi on ära auranud. Siis lisatakse segades 500g mett ja kuumutatakse nõrgal tulel veidi aega edasi, kuni ilmnevad keemise märgid. Tarvitatakse teelusikahaaval (ca 3g) hommikul ja õhtul.

Kuiva ärritava köha raviks, mis on põhjustatud yin’i nõrkusest, sobib järgmine retsept. Yin’i nõrkusele viitavad veel suukuivus, peopesade ja jalataldade õhetamine, palavustunne pealelõunasel ajal ja õhtul ning öine higistamine (1).

Suurel pirnil lõigatakse südamik välja, pannakse asemele paar teelusikatäit (umbes 30g) mett ja keedetakse aurus pehmeks. Süüakse üks pirn hommikul ja üks õhtul (1). Pirni asemel võib kasutada ka õuna (6).

100-150g koorteta maapähkeid keedetakse vee sees pehmeks. Lisatakse veidi kristallsuhkrut. Maapähklid süüakse ära ja keeduvesi juuakse peale. Tarvitada korra päevas.

Retsept ravib vähese rögaeritusega kuiva köha (5).

Võetakse 100g riisi ja keedetakse 0,8 l veega pudruks. Siis lisatakse 30g võid ja 30g mett ja jätkatakse keetmist kuni puder muutub kleepuvaks. Süüakse soojalt hommikul ja õhtul kolm päeva järjest (üks ravikuur).

Retsept annab organismile niiskust ja sobib tarvitamiseks nõrkadele ja kõhnadele isikutele, keda vaevab kopsu tühjusest ja yin nõrkusest tingitud kuiv köha, nahk kuivab, väljaheide on kõva ja võib esineda palavik päeva teisel poolel (8).

Võetakse 1-2 banaani, kooritakse ära ja asetatakse nõuga keeva vee sisse. Lisatakse kristallsuhkrut ja keedetakse selliselt pehmeks. Tarvitatakse 1-2 korda päevas mõned päevad järgemööda.

Retsept sobib kroonilise köha ravimiseks (5).

Võetakse 20 küüslaugu küünt ja 100g sealiha. Liha praetakse õliga 5 minutit ja lisatakse küüslauk (ilma peenestamata). Segu praetakse veel 5 minutit ja lisatakse maitse järele soola ja teisi maitseaineid. Süüakse üks kord päevas 15 päeva järjest.

See retsept ravib kroonilist bronhiiti ja bronhiaalastmat, kõrvaldab lima ja rahustab köha (3).

35g mett lahustatakse 300g vees ja aetakse keema. Seejärel segatakse sisse toores muna. Tarvitatakse kõik korraga, kas hommikul või õhtul.

Retsept sobib kroonilise bronhiidi raviks (5).

Vt. lisaks retsepte bronhiaalastma raviks.
 

melanhoolia


Kui maksa energia korrapära on häiritud, tekib algul kalduvus ärritatusele, hiljem aga kalduvus kurvameelsusele. Järgmine retsept võib siis abiks olla.

50g musta teed ja 200ml vett keedetakse 20min ning keeduvesi kallatakse eraldi nõusse. Seejärel keedetakse tee uuesti sama koguse veega läbi ja keeduveed ühendatakse. Seejärel keedetakse ühendatud ekstrakte jätkuvalt nõrgal tulel ligi tund aega, lisatakse 500g tuhksuhkrut ja keedetakse kokku nii tihedaks, et enam ei kleepu käte külge. Kuum mass kallatakse õliga määritud taldrikule ja jäetakse tahenema. Mass lõigatakse karamellkompvekki meenutavateks tükkideks. Tarvitada peale sööki 1-2 tükikest lutsimiseks.

See tugevdab eluvaimu (shen). Kasutatakse melanhoolia, apaatia, halva tuju, isutuse, täistundega kõhus ja rinnus. Need nähud tekivad qi korrapära kadumisel ning ka shen osutub siis häirituks. Ravim normaliseerib meeleolu, kaotab kõhuvalu, parandab seedimist, kõrvaldab täistunde (3).
 
 

nahamädanikud


Hiina traditsioonilise meditsiini ettekujutuse järgi on nahamädanike põhjuseks organismi sisemusse kogunenud kuumus ja sellest verre tekkinud mürk (du). Seetõttu soovitatakse vältida kuumust tekitavaid toiduaineid ja rasvaseid, praetud, vürtsitatud  ning kuivi toite.

Võetakse 30g võilille (kasutatakse kogu taime) ja 2 kanamuna. Võilill peenestatakse ning lisatakse juurde hoolikalt segatud munad ja veidi soola. Kõik segatakse ja küpsetatakse taimeõliga koogiks.
Sellist kooki süüakse toidu kõrvale vastavalt vajadusele, üks kook päevas (1).
 
 

ninaverejooks


Kaks küüslaugu sibulat (ca 60g)  pressitakse pudruks ja asetatakse kompressina terveks päevaks jalatallale Yongquan punkti piirkonda (punkt asub jalatallal varvastepoolse kolmandiku keskel). Kui ninaverejooks on vasemast ninasõõrmest, tehakse kompress paremale jalatallale, kui paremast ninasõõrmest, siis vasemale jalatallale. Selliselt tehakse kolmel järjestikusel päeval.

Küüslaugust kompress jalatallal ravib ninaverejooksu, normaliseerib veresooni ning kõrvaldab kuumust ja mürki (du) (3).

Sibulapealsed lõigatakse lõhki ja vatikuulikesega korjatakse kokku seal seesolev vedelik. Kui vatitükk on piisavalt märg, pistetakse see veritsevasse ninasõõrmesse, mis peatab koheselt verejooksu (6).
 
 

suhkruhaigus


Vere suhkrusisaldus kõigub - peale sööki  tõuseb, nälgimise ajal (tühja kõhuga) aga langeb. Kui see jääb püsivalt ülemäära  tõusnuks, on tegemist suhkruhaigusega. Esimest tüüpi diabeet (suhkruhaigus) areneb tänapäeval välja insuliinisõltuvana, teist tüüpi diabeet aga on ravitav insuliini manustamata.

Teist tüüpi suhkruhaigust, mis areneb välja kui ainevahetushäire hilisemas elueas, vaadeldakse hiina meditsiini seisukohalt organismi yin´i nõrkusena, mida iseloomustab suukuivus, janu, palavustunne jt. sümptomid tühjast kuumusest. Suhkruhaiguse tekkepõhjusteks hiina meditsiinis on põrna ja mao talitluse häirumine valest toitumisest või alkoholi kuritarvitamisest, maksa kuumuse teke  liigsete emotsioonide tagajärjel ning neeru energia nõrkus pärilikel põhjustel või seksuaalsete liialduste tagajärjel.

Ravimi valmistamiseks võetakse 500g seanahka ja 250g riisijahu ning keedetakse veega supiks. Segatakse hoolikalt. Keedetakse niikaua, kuni ilmub meeldiv lõhn.

Sellist suppi sobib tarvitada suhkruhaiguse korral, millega kaasub neeru essentsi ja energia nõrkus ning kurnatus ja sellega seotud neeru energia ebakindlus. Niisugust olukorda iseloomustab rohke urineerimine, uriin on hägune, esineb peapööritus, valu või väsimustunne nimmepiirkonnas, suu kuivab ja keel on punetav, pulss on sügav ja niitjas (4).

Võetakse 1-2 kanamuna (kasutatakse ka tuvimune)   ja  2-4g  sidrunväändiku vilju ning küpsetatakse koos omletiks. Üks ravikuur on 7-10 päeva, tarvitatakse hommikuti.

Tarvitatakse nagu eelmistki retsepti neeru essentsi ja energia nõrkuse korral (4).

Kanepi, seesami ja kastanipuu (mitte hobukastani) seemned jahvatatakse, segatakse maisijahuga ja serveeritakse kui pudingut.

Tarvitatakse nagu eelmisi retsepte neeru essentsi ja energia nõrkuse korral (4).

100g mungauba lastakse ööläbi vees liguneda ja keedetakse siis 3 klaasi veega nõrgal kuumusel niikaua, kuni oad lähevad katki. Süüakse päeva jooksul nagu suppi (6).

Võetakse 100g maisi seemneid (võib olla maisi kruup) ja keedetakse pudruks ühe tunni jooksul. Tarvitatakse 100g päevas hommikusöögiks 10 päeva järjest. Soovitatav on kasutada ravimi valmistamiseks värsket maisi.

Retsept normaliseerib suhkru sisaldust veres, kõrvaldab kuumust ja toimib kuseleajavalt, ravides selliselt teist tüüpi diabeeti ja turseid jalgadel. Ravikuuri korratakse vastavalt vajadusele sama retsepti või mõne teise kasutamisega, võib tarvitada pidevalt (3, 6).

Nisukliid (60%) ja nisujahu (40%) segatakse kanamunaga taignaks ja küpsetatakse sellest (suhkrut lisamata) kook. Päevas süüakse 500g sellist kooki. Sedavõrd, kui veresuhkur alaneb, võib nisujahu protsenti suurendada.

Retsept toimib sarnaselt eelmisele (6).

Võetakse 50g arbuusi seemneid ja keedetakse vees, sade visatakse minema, ülejäänud vedelikuga aga keedetakse 50g riisiga puder. Võib süüa nii palju kui on tahtmist.

See retsept kõrvaldab kuumust, peletab janu ja tugevdab vedelikke. Kasulik tarvitada palavikuhaiguste järel esineva janu korral (8).

Võetakse üks seamagu (umbes 500g), keedetakse poolenisti ära ja lõigutakse tükkideks. 100g peenestatud seamagu ja 100g riisi keedetakse supiks. Enne tarvitamist lisada sibulat, ingverit ja küüslauku.

See retsept sobib liigse mao kuumusega diabeedi korral, mida iseloomustab janu, näljatunne ja kõhukinnisus.

Juua tassitäis keedetud märapiima iga päev (pool hommikul ja pool õhtul).

Võib tarvitada pidevalt (1, 6).

100g värsket sibulat leotatakse 1 minut keevas vees ja süüakse siis vähese soolaga kahes jaos päeva jooksul (6).
 
 

südame isheemiatõbi

Hiina meditsiinis vaadeldakse südame isheemiatõve (ja sellega seotud valude) põhjustena yang-energia tõkestumist rindkeres, vere seiskumist südame veresoontes (sageli külmast tingituna) ning energia ja yin vähesust (viimasega võib siis kaasuda yang´i üliaktiivsus). Kasutatavad ravimid toimivad soojendavalt ning hõlbustavad energia ja vere ringlemist.

30g küüslauku kastetakse üheks minutiks keevasse vette, seejärel vesi kallatakse pealt ära ja keedetakse sellega 100g riisist puder. Lisatakse juurde küüslaugud ja jätkatakse keetmist, segades kõik korralikult läbi. Süüakse soojalt hommikul ja õhtul.

Retsept hajutab külma ja kõrvaldab seiskuse, soodustab energia liikumist ja vaigistab valu. Kasutatakse külmasümptoomidega isheemiatõve korral (8).

Võetakse 3g kuivatatud ingverit, 9g sibulat, kaks talisibula mugulat ja 100g riisi ning keedetakse pudruks. Valmis pudrule raputatakse peale 1g kaneelikoore pulbrit. Süüakse 1-2 korda päevas.

Retsept hajutab külma, soodustab energia liikumist, parandab vereringet ja vaigistab valu (8).
 
 

südame pekslemine


See retsept sobib kasutada südame qi nõrkusest tingitud südame pekslemise korral. Lisaks võivad siis esineda loidus, väsimus, hingekitsikus ja iseeneslik higistamine. Pingutusel need nähud süvenevad.

Võetakse  20g kreeka pähkli tuumi, 50g suhkrut ja 15ml konjakit (brändit). Pähklid koos suhkruga hõõrutakse peeneks, lisatakse 50ml vett ja 15ml konjakit. Kõik segatakse, keedetakse 10 min. ja tarvitatakse soojalt. Seda võetakse 2 korda päevas kolmel järjestikusel päeval.

Retsept tugevdab südame ja neeru qi´d ja ravib lisaks loetletud tunnustega unetust, peavalu ja neuroosi. Neeru qi nõrkusele viitavad sellised nähud nagu nimmevalu või nimmepiirkonna väsimine, põlvede nõrkus, sagenenud urineerimine, uriinitilgad peale urineerimist, õine voodimärgamine, ejaculatio praecox jt (3).

50g nisuteri keedetakse veega pudruks; süüakse hommikul ja õhtul.

Nisu toidab südame energiat, tugevdab maksa ja ravib tühjusest tingitud higistamist. Seetõttu mõjub nisu hästi ka väsimuse, kurnatuse, hingekitsikuse ja spontaanse higistamise korral (8).
 
 


tonsilliit (äge mandlipõletik)


Võetakse 60g võilille juurt koos lehtedega ja keedetakse seda vees. Vedelik kuurnatakse ära ja keedetakse 100g riisiga pudruks. Süüakse soojalt 2-3 korda päevas. Ühe ravikuuri kestus on 5 päeva.

Retsept kõrvaldab kuumust ja intoksikatsiooninähte (8).
 
 

unetus

Sibul muljutakse puruks ja asetatakse lahtisesse nõusse. Voodis olles hingatakse läbi nina sibula aurusid sisse kuni magamajäämiseni (tavaliselt veerand tunni jooksul) (6).

30g nisukliisid keedetakse puhtas riidest kotikeses teeks ja juuakse korraga enne magamaminekut (6).

Vt. ka retsept südame pekslemise kohta.
 
 

vitiliigo

Vitiliigo on põhjustatud naha pigmendiproduktsiooni vähenemisest, mille tulemusena päevitumisel nahale jäävad valged pigmendivabad laigud. Hiina meditsiini seisukohast soodustab vitiliigo teket nõrk või väljakurnatud neer (näiteks, tingituna ülemäärasest stressist), vereringe häirumine nahas ja patogeense tuule mõju.

Värskest ingveri juurikast või küüslaugu küünest lõigatakse lõigud, millega hõõrutakse nahka vitiliigolaigu piirkonnas kuni nahas on tunda soojatunnet. Kui mahl ühest lõigust on otsas, võetakse uus ja jätkatakse hõõrumist. Seda tehakse 3-4 korda päevas igapäevaselt, kuni naha värvus muutub normaalseks.

Sama meetodit võib kasutada juuste väljalangemise (alopecia areata ja alopecia praematura) korral (6).
 
 

voodimärgamine

Võetakse üks kanamuna ja 6 tera valget pipart. Pipraterad jahvatatakse peeneks pulbriks. Munakoorde tehakse väike auk ja selle kaudu viiakse pipar muna sisemusse. Auk kaetakse märja paberiga ja muna keedetakse aurus kõvaks. Peale koore eemaldamist süüakse leiva või riisiga lõuna ajal, üks muna päevas, seitsmel järjestikusel päeval.

Retsept ravib laste voodimärgamist (5).

Kahe kana maks aurutatakse pehmeks vähese veega ja 3g kaneeli lisamisega. Süüakse päeva jooksul kahes osas.

Ravib uriinipidamatust, ei tohi tarvitada raseduse ajal (6).

Võetakse 50g kreeka pähkli tuumi, 25g riisi ja 25g valget suhkrut. Pähklid peenestatakse ja keedetakse riisi ja vähese veega pudruks, seejärel segatakse juurde suhkur. Süüakse kas õhtusöögiks või päeva jooksul, üks kord päevas, 7-20 päeva järjest. Võib tarvitada pidevalt.

See retsept ei sobi neile, kel kõht on lahti või väljaheide pudrutaoline. Ravib nii voodimärgamist kui vaimset arengupeetust (5).
 

ülekaalulisus


Teha kange roheline tee (5,0-200,0) ja juua  kuu aega järjest igal hommikul ja õhtul. Süüa võib alles 15 min peale tee joomist.

See suurendab uriinieritust ja kõrvaldab organismist niiskust. Kasutatakse ülekaalulisuse raviks. Traditsiooniliselt kasutatakse eelistatult musta draakoni (wulong) teed (3).

Võetakse 50g adzuki ube ja 200g riisi ning keedetakse veega pudruks. Lisatakse maitse järele soola.

Regulaarne adzuki ubadest pudru söömine on kasulik ülekaalulisuse korral, sest tugevdab põrna ja viib välja niiskust. Eelistatakse punast värvi ube, sest punane seostub tulega (yang) ja uba ise neeruga - neeru yang aga on ülekaalulistel tihti nõrgenenud. (6,8).
 
 

Kirjandus

1. Cai Jingfeng “Eating Your Way to Health - Dietotherapy  in Traditional Chinese Medicine”, Beijing, 1996.
2. “Traditional Chinese Treatment for Hypertension”, Academy Press, Beijing, 1995.
3. Halmurad Upur, Denis Dubrovin  “Tshastnaja retseptura kitaijskoi meditsinõ" S.-Pb, 1992.
4. “Medicated Diet of Traditional Chinese Medicine”, Beijing, 1994.
5. Zhao Muying "Chinese Diet Therapy", Beijing, 1996.
6. Henry C. Lu "Chinese System of Food Cures", New York, 1986.
7. Khalmurad Wupur "Kitaijskaja meditsina i bronhialjnaja astma", S.-Pb, 1992
8. Bob Flaws "The Book of Jook. Chinese Medicinal Porridges", Blue Poppy Press, 1995.