Indrek:
Pärast külma ärkamist ja herkulaputru
käis imekiire laagri kokkupanek. Kuid minema hakati alles kella 10
paiku. Algas matka raskeim päev – Lääne-Arsenjevi kuru võtmine.
(Andrese kommentaar: nende päev, kes tegid järgmisel päeval
radiaali, polnud sugugi kergem.) Algus paistis kergevõitu – lauge
tõus. (Ahjaa, ma unustasin: kuru läksime seetõttu võtma,
et tippu minekuks oli liig pilvine) Aga mida aeg edasi, seda raskemaks
muutusid sammud ja järsemaks nõlvad. Ja ka ilm kiskus kehvaks
– pilved vajusid peale. Kuigi kuru polnud näha, läksime me aina
edasi ja nõlv muutus suuskadega läbimatuks. Tuli need seljale
visata ja saapaninaga astmeid lõhkudes edasi minna. Tuul ja tuisk
aina kasvasid, ka nähtavus muutus kohati lausa kohutavaks. Lõpus
ei näinud enam muud kui enda jalgu (vahest ka eeskõndija omi)
ja kuulis vaid oma hingamist ja tuisku meie ümber.
Kurule jõudes oli meile abiks ülitugev taganttuul,
mis oli väga külm ja lõikav kuid lükkas meid tagant.
Kuru ületasime kuskil kella 14 ajal. Oli juba piisavalt hämar
ja nõlvak järsk, kuid Malle eestvedamisel me sealt siiski jalgsi
alla tulema hakkasime, kuni suusad alla said – ja siis läks ralliks.
Üksteise võidu mäest alla laskmine. Vahelduvate lumme
hüppamiste-kukkumistega (pidurdamise stiil). Mina tegin isegi ühe
360º (edaspidise) salto, ilma midagi lõhkumata (ptui-ptui-ptui
– matk ju kestab veel). Sellel hetkel olime me kindlad et tuleb külm
ööbimine, kuid hilisem asjade käik kujunes teisiti. Õnneks
polnud metsapiirini palju maad ja me saime ka hämaras-pimedas oma
puude hankimisega hakkama.
Lõpp hea – kõik hea, kuigi rahvas oli tugevalt
kurnatud. Järgmiseks päevaks oli pea kõigil köha
või nohu.
Pille:
Üks ütlemata valge päev täis lund,
lund ja veelkord lund. Mõni meist kelgutas pea ees mäest alla,
mõni veidi õnnelikumalt – jalad ees. (Andrese kommentaar:
selle põhjustas järsul mäenõlval kõva paakunud
lumi, milles suusakandid enam pidamist ei leidnud ja tagajärjeks oli
kuni kümneid meetreid kõrguse kaotust) Tuli suur torm, lumetorm
täis jõudu ja indu. Tuul ulus meid kiiremas korras kurult alla
paksu valgesse lumme – valgesse pimedusse kaugel allpool …
Ja siis läbi pimeduse jõudsime kohale
Malõi Belõi jõe orgu ja riputasime saapad emapuu
külge kuivama