K. 30.12.98.  3. matkapäev
 
 
 

Indrek:
Pärast külma ärkamist ja herkulaputru käis imekiire laagri kokkupanek. Kuid minema hakati alles kella 10 paiku. Algas matka raskeim päev Lääne-Arsenjevi kuru võtmine. (Andrese kommentaar: nende päev, kes tegid järgmisel päeval radiaali, polnud sugugi kergem.) Algus paistis kergevõitu lauge tõus. (Ahjaa, ma unustasin: kuru läksime seetõttu võtma, et tippu minekuks oli liig pilvine) Aga mida aeg edasi, seda raskemaks muutusid sammud ja järsemaks nõlvad. Ja ka ilm kiskus kehvaks pilved vajusid peale. Kuigi kuru polnud näha, läksime me aina edasi ja nõlv muutus suuskadega läbimatuks. Tuli need seljale visata ja saapaninaga astmeid lõhkudes edasi minna. Tuul ja tuisk aina kasvasid, ka nähtavus muutus kohati lausa kohutavaks. Lõpus ei näinud enam muud kui enda jalgu (vahest ka eeskõndija omi) ja kuulis vaid oma hingamist ja tuisku meie ümber.
Kurule jõudes oli meile abiks ülitugev taganttuul, mis oli väga külm ja lõikav kuid lükkas meid tagant. Kuru ületasime kuskil kella 14 ajal. Oli juba piisavalt hämar ja nõlvak järsk, kuid Malle eestvedamisel me sealt siiski jalgsi alla tulema hakkasime, kuni suusad alla said ja siis läks ralliks. Üksteise võidu mäest alla laskmine. Vahelduvate lumme hüppamiste-kukkumistega (pidurdamise stiil). Mina tegin isegi ühe 360º (edaspidise)  salto, ilma midagi lõhkumata (ptui-ptui-ptui matk ju kestab veel). Sellel hetkel olime me kindlad et tuleb külm ööbimine, kuid hilisem asjade käik kujunes teisiti. Õnneks polnud metsapiirini palju maad ja me saime ka hämaras-pimedas oma puude hankimisega hakkama.
Lõpp hea kõik hea, kuigi rahvas oli tugevalt kurnatud. Järgmiseks päevaks oli  pea kõigil köha või nohu.
Pille:
Üks ütlemata valge päev täis lund, lund ja veelkord lund. Mõni meist kelgutas pea ees mäest alla, mõni veidi õnnelikumalt jalad ees. (Andrese kommentaar: selle põhjustas järsul mäenõlval kõva paakunud lumi, milles suusakandid enam pidamist ei leidnud ja tagajärjeks oli kuni kümneid meetreid kõrguse kaotust) Tuli suur torm, lumetorm täis jõudu ja indu. Tuul ulus meid kiiremas korras kurult alla paksu valgesse lumme valgesse pimedusse kaugel allpool
Ja siis  läbi pimeduse jõudsime kohale Malõi Belõi  jõe orgu ja riputasime saapad emapuu külge kuivama
 
 

tagasi