KAREDA PAIKKONNA RAAMATUKOGUDE AJALOOST

Kuni käesoleva sajandi alguseni ei olnud Esna vallas (Kareda vald) ühtegi eestikeelset raamatukogu.

Tsaari-Venemaa tagurlike seaduste tõttu oli raamatukogude asutamine seotud raskustega, sest raamatukogu võrdsustati ärilise ettevõttega, mitte kultuuriasutusega. Seetõttu olid paikkonna esimesed raamatukogud koolide juures. Kõige esimene kirjalik teade kooliraamatukogude kohta paikkonnas pärineb aastast 1863. Millal Kodasema kooliraamatukogu rajati, pole teada, kuid paikkonna teistes koolides sel ajal raamatukogusid veel polnud. (Perfokaarte Paide rajooni... Paide rajooni koolid).

Väljaspool kooli olevatest raamatukogudest oli esimene Peetri kihelkonna kooliõpetajate poolt kohaliku rahvakoolide inspektori ettepanekul 1902.a. asutatud venekeelne raamatukogu, kus leidus pedagoogilist ja metoodilist kirjandust ning ilukirjandust. Laiemale lugejaskonnale oli see aga vähe huvi pakkuv, sest raamatud olid venekeelsed. Pärast 1905.a. revolutsiooni raamatukogu likvideeriti (Hommik 1907, 6.märts).

Peetri Hariduse Selts sai raamatukogu asutamise loa alles 1913.a. (Estljandskie gubernskie vedomosti, 1913, 31.okt., s.270, nr.44 ; Veskimägi, K. Eesti raamatukogude ajalugu kuni 1918.- Tallinn, 1985, lk.23, p.318). Tööle hakkas raamatukogu 1914.a. (Eesti Riigiarhiiv, f. 1108, n.7, s.8, 1.56, Hennoch, H. and-metel). Raamatukogu kuulus Järvamaa avalike raamatukogude võrku. 1940.a. Peetri Hariduse Seltsi raamatukogu livideeriti. Fondid läksid üle Järva-Peetri Rahvaraamatukogule, seda tõestavad templid säilinud raamatutest. Järva-Peetri Rahvaraamatukogu hilisemad nimetused olid Peetri raamatukogu, Ämbra Külaraamatukogu, Kareda Valla Raamatukogu. Peetri Hariduse Seltsi raamatukogu kultuuriajalooline tähtsus seisneb selles, et ta oli paikkonnas esimene eestikeelne avalik raamatukogu. (Hennoch, H. Kareda ... II kd., lk.71).

Ränga kõrts, kus maailmasõja päevil asusid Peetri Hariduse Seltsi raamatukogu raamatud.

Lähemalt loe Peetri Hariduse Seltsi raamatukogu kohta siia klõpsates.

Andmed teiste Kareda vallas raamatukogude võrgus olevate ja eraraamatukogude kohta :

Omavalitsuslikud kogud :

Kareda Valla avalik raamatukogu, esialgse nimetusega Esna vallavalitsuse raamatukogu asutati 1926.a. Esna vallavolikogu poolt. (Eesti Riigiarhiiv, f.2430, n.1, s.121). 1927.a. alates kuulus vastavalt avalike raamatukogude seaduse 6-le avalike raamatukogude võrku. 1940.a. raamatukogu livideeriti, fondid anti üle Esna Rahva-raamatukogule.

Esna vallamaja, kus asus Kareda Valla avalik raamatukogu (esialgse nimetusega Esna vallavalitsuse raamatukogu).

Erakogud :

Viisu rahvaraamatukogu Selts asutati 1917.a. (Jõesaar, M. Alliku...,1.kd., 2.rmt., lk.123). Vahepeal raamatukogu töö soikus, uuesti hakati tegutsema 1923.a. 1940.a. raamatukogu likvideeriti. Viisu Külaraamatukogu avati sõjajärgselt 1.okt.1944. Viisu raamatukogu tegutseb tänapäevani, kuid ENSV ÜN Presiidiumi 26.03.1987.a. seadlusega moodustati Esna külanõukogu territooriumi vähendamise arvel Roosna-Alliku külanõukogu. Viisu jäi sellest ajast Roosna-Alliku k/n alla ja käesolevas uurimuses on siinkohal lõpetatud Viisu raamatukogu ajaloo ülevaade.

Vodja Raamatukogu Selts asutati 1918.a. (Eesti Riigiarhiiv, f.4428, nr.1, s.4, 1.3; Hennoch, H. andmetel). Vodja Raamatukogu Selts likvideeriti 1940.a. Vodja Raamatukogu avati pärast sõda uuesti 15.okt.1944.a. eramajas, hiljem kolhoosile kuuluvas majas. 1963.a. raamatukogu likvideeriti.

Vodja vana koolimaja, kus asus Vodja raamatukogu Seltsi raamatukogu.

Esna Rahvaraamatukogu selts asutati 1927.a. (Vabaharidustöö 1927, nr.1). Esna Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu ei kuulunud avalike raamatukogude võrku. 1940.a. raamatukogu likvideeriti. Jätkas tegevust pärast sõda 1.nov. 1944.a., algul Kareda raamatukogu nime all Esnas (hiljem Esna Rahvaraamatukogu, veel hiljem külaraamatukogu nime all). 1970-ndate algul suleti Esna raamatukogu, jäi Ämbra Külaraamatukogu laenutuspunkt. Laenutuspunkt oli avatud 1982.a.-ni, siis hakkas seda piirkonda teenindama raamatubuss kuni 1992.a. lõpuni.

Müüsleri Raamatukogu Seltsi raamatukogu asutati 1927.a., asus Müüsleri koolimajas. Haridusministeeriumi poolt määrati juba 1925. a. Riigi summadest toetust Müüsleri raamatukogule, mida tegelikult olemas ei olnud. Raamatukogu likvideeriti 1940.a. Fondid anti üle Müüsleri Rahvaraamatukogule. 1970-ndatel töötas Müüsleris Ämbra Külaraamatukogu laenutuspunkt, mis suleti 1982.a. Piirkonda hakkas teenindama raamatubuss kuni 1992.a. lõpuni.

Teine raamatukogu, millele määrati Haridusministeeriumi poolt 1925.a. riigi summadest toetust raamatukogu avamiseks ja raamatute ostmiseks, oli Öötla Hariduse Seltsi Raamatukogu, mis asutati 1927.a. Raamatukogu oli Järvamaa avalike raamatukogude võrgus. Millal raamatukogu suleti, pole praegustel andmetel teada. Kui 1940.a. raamatukogusid suleti, siis Öötla Hariduse Seltsi Raamatukogu enam ei eksisteerinud.

Ammuta Haridusseltsi raamatukogu asutamisaasta pole praegustel andmetel teada, kuid 1926-1927 aasta riiklikus aadressraamatus oli ta neil aastail juba olemas. 1940.a. anti fondid üle Ammuta Rahvaraamatukogule. 1965.a. raamatukogu lividee-riti, raamatud läksid üle Esna Külaraamatukogule.

1940.a. algas raamatute keelamise ja hävitamise periood. Oktoobris 1940.a. moodustati Kareda Valla vabahariduslikkude organisatsioonide likvideerimiseks komisjon . Vastavalt Hariduse Rahvakomisaariaadi käskkirjale livideeriti 1940.a. paikkonnas kõik sel ajal eksisteerinud 7 raamatukogu ja mitmeid muid seltse. (JA, f.44, s.13, l.27, Hennoch, H. andmed).

Saksa okupatsiooni ajal jõuti enamik raamatukogusid taastada, kuid palju inventari (raamatud, ruumide sisustus jm.) oli kas hävitatud või laiali kantud.

Sõjajärgsetel aastatel asendati allesjäänud kirjandus sotsialitliku suunitlusega teostega. Tingimused raamatukogu tööks ei olnud sugugi paremad kui sajandi algu-ses. Näiteks 1948.a. juhiti vallaisade tähelepanu sellele, et Esna raamatukogu asub valla täitevkomitee majas kitsas toapugerikus. (Hennoch, H. Kareda... III kd., lk.62).

Paikkonnas kunagi tegutsenud 8 avaliku raamatukogu asemel on praegu ainult üks - Kareda Valla Raamatukogu.

Põhjalikum paikkonnas tegutsenud 8 raamatukogu ajaloo ülevaade on Kareda valla raamatukogus olemas, kui tunnete huvi, külastage meid.

Tervitan kõiki Eestimaa raamatukogudes töötavaid kolleege ja soovin Teile edu Teie töös !!!