Toitumisest hiina meditsiinis

 Sissejuhatuseks
Hiina meditsiin toitumisest
Viis maitset
Toitumine ja aastaajad
Haigussündroomide toiteravi
Kehatüübid
 Mõningaid haigussündroome
Toiduainete omadused
Toiduainete rühmad
Ravitoitude valmistamine
Ravitoitude retsepte


 Sissejuhatuseks

        Hiina vanasõna ütleb: ”Haigus läheb suust sisse, aga tüli tuleb suust välja”. Nii nagu vale toitumine on üks oluline haiguste väline tekkepõhjus, nii on õigesti valitud söök sobiv vahend keha tasakaalus hoidmisel ja tervise taastamisel. Järgnev kirjutis võib olla abiks oma toitumise hindamisel või korrigeerimisel hiina meditsiini teadmiste valguses. Siinkirjeldatu on põgus osa hiina meditsiini arstile vajaminevast teadmistepagasist toitumise vallas. Kasu võib sellest olla igale arstile ja alternatiivmeditsiiniga tegelejale.

        Toidu kasutamise traditsioon  haiguste vältimiseks, keha tasakaalus hoidmiseks ja eluea pikendamiseks ulatub Hiinas mitme aastatuhande taha. Kuulsalt hiina arstilt Sun Simiao´lt pärineb mõte, et teisi ravimeetodeid tuleks kasutada ainult siis, kui toitumise korrigeerimisega haigusest võitu saada ei õnnestu.
 
 

Hiina meditsiin toitumisest

        Traditsiooniline hiina meditsiin õpetab, et inimese keha on terve siis, kui ta on harmoonias. Toit on üks vahenditest selle harmoonia saavutamisel. Tungimata sügavamalt hiina meditsiiniteooriasse, püüame formuleerida mõningad soovitused hiina toitumiskultuuri põhimõtetest lähtudes. Kõigepealt on vaja rõhutada, et ei ole olemas kõikide inimeste jaoks ühtviisi sobivat dieeti. Millist toitu oleks vaja süüa, et hoida keha tasakaalus, selle määrab ära väliselt ja seesmiselt mõjuvate tegurite koostoime.

        Inimeste organismid on erinevad, erinevad on  töö- ja olmetingimused, igaühel meist on individuaalne ainevahetuse tüüp - kõik see tingib erineva vajaduse toidu iseloomu suhtes. Seetõttu on kasuks, kui õpitakse tunnetama keha vajadusi. Mõistlikkuse piirides on kasulik tulla vastu keha soovidele, sest targem on lähtuda mitte teooriatest, vaid keha vajadustest.  Sobiva toidu söömise järgselt tekib jõu juurdevool ja paraneb enesetunne. Kui peale sööki tekib väsimus, peavalu või muidu halb enesetunne, ei sobi toit keha ainevahetustüübiga ja dieeti tuleks korrigeerida. Toidu mitmekesisus ja mõõdukus söömises on läbiproovitud põhimõtted, millest lähtuda. Pigem süüa vähem, kuid mitmekesiselt. See tasakaalustab toiduratsiooni selliselt, et toidust oleks võimalik kätte saada kõik eluks vajalikud toitained. Läänepärane toiduainete töötlemine ja normidega kooskõlla viimine (rafineerimine, konserveerimine) on üks põhjusi, miks toiduained vaesuvad, sest sellega läheb kaduma suur osa vitamiinidest ja mineraalidest.

        Hiinas ollakse seisukohal, et kui seedimine (s.o. hiina mõistes põrna ja mao talitlus) on korras, siis suudab organism toidust kätte saada kõik vajaliku, isegi kui seda toidus vähe leidub. Seetõttu on “keskmise soojendi” (mao ja põrna) kaitsmine ja tugevdamine  üks hiina dietoloogia põhimõtteid. Selle saavutamiseks reguleeritakse toitumist aastaaegadega kooskõlas (talvel tarvitatakse rohkem sooja andvaid toiduaineid, suvel jälle jahedamaid), eelistatakse hästi küpsetatud ja kergesti seeditavat toitu, hoidutakse liigsöömisest ja raskeltseeditava, rohke toortoidu või liialt külma toidu tarvitamisest. Lisaks kasutatakse põrna energiat tugevdavaid ravimtaimi (Rad. Ginseng,  Fr. Ziziphi, Rad. Codonopsis jt). Eriti vanemas eas on tähtis, et tarvitatav toit oleks hästi peenestatud, kergesti seeditav, hästi läbi keedetud ja soe.

        Kui meil teatud toitumisharjumuste juures püsivad tervisehäired, siis püüame kõigepealt analüüsida, mis osas meie toitumine ei vasta keha vajadustele. See võib tähendada toidu vähesust või ülesöömist, toidu ühekülgsust või liialdamist teatud toiduainete rühmadega (rasvad, suhkur, kohv, toortoit, külmad või palavad toidud). Näiteks, rohke magusa ja rasvase toidu söömise tagajärjel tekib seesmine kuumus, mis võib avalduda vistrike ja teiste mädanike näol. Rohke külma iseloomuga (toortoidu) või lihtsalt külmkapitoidu söömine põhjustab niiskuse kuhjumist ja lima kogunemist, mis võib avalduda kõhulahtisuses, väljaheite vormituks muutumises, rögaerituse tekkes või naistel vooluse ilmumises. Ülesöömine nõrgestab põrna ja magu, mille tulemuseks on kõhupuhitus, isutus, röhatised ja kõhuvalu. Alatoitlus muudab organismi nõrgaks ja haigustele vastuvõtlikuks. Rasvane ja raskeltseeditav toit õhtul muudab une rahutuks ja soodustab lima kogunemist.

        Kui leiame, et oleme milleski “patustanud”, siis teeme oma toitumises korrektiivi ja jälgime, kuidas organism sellele reageerib. Kui organismi vastus on positiivne, siis jätkame seda dieeti. Kui soovitud muutusi ei ilmne, jätkame otsinguid. Eesmärgiks ei ole kiiresti sisse viia ulatuslikke muutusi toitumises, vaid järk-järguline üleminek toidule, mis võiks enam vastata keha vajadustele. Toiteravi ei anna kiiret tulemust, vajaliku efekti saabumine võib võtta mitu kuud. Kui aga saabub paranemine, on see seda püsivam. Paranemise kiirendamiseks võib toiteravi kombineerida teiste hiina meditsiini meetoditega nagu nõelravi, taimravi, qigong jt. Tuleb silmas pidada, et liigsed emotsioonid, ületöötamine, vaimne pinge, liikumisvaegus ning seksuaalsed liialdused kahjustavad samuti organismi (sealhulgas seedimist), mistõttu mõistlikud ümberkorraldused igapäevases eluviisis on vaid kasuks.

       Viis maitset (wu wei). Nii hiina herbaalmeditsiin kui hiina toitumisõpetus lähtuvad viie maitse (hapu, mõru, magus, terav, soolane) ja nelja omaduse (tuline, külm, soe, jahe) järgimisest. Traditsioonilise õpetuse kohaselt ravimis või toidus hapu mõjustab maksa, mõru südant, magus põrna, terav kopsu ja soolane neeru. Enamasti tuleb seda mõista nii, et maitse täielikul puudumisel toidus sellega seotud organ nõrgeneb, ent liiga palju maitset kurnab samuti organi välja. Tervislik toit peab sisaldama tasakaalustatult kõiki maitseid.

        Klassikalised tekstid väidavad järgmist. Rohke hapu aktiveerib liialt maksa (puu), mis kahjustab põrna (maa). Rohke soolane kahjustab luid, kuivetab lihaseid ja pärsib südame energia. Rohke magus muudab südame energia hajusaks, teeb näojume tõmmuks ja viib neeru energia tasakaalust välja. Rohke mõru muudab põrna energia kuivaks, tekitab puhitust ning täistunnet makku. Rohke teravamaitseline  muudab lihased lõdvaks ja nõrgaks ning kahjustab eluvaimu. Lisaks võib esile tuua maitsete järgmisi omadusi. Mõru maitse alandab palavikku ja eemaldab kuumust, kõrvaldab patoloogilist niiskust ning parandab isu. Magus maitse täidab tühjust, leevendab spasme ja krampe ning ergutab vedelike produktsiooni. Hapu maitse “muudab karedaks” ja sellega rahustab vedelike ja qi liikumist, ravib vedelikukaotust, aktiveerib vereringe ja kõrvaldab seiskuse. Loomu poolest soolane maitse (merevetikad) aitab “tükke” pehmendada. Terav maitse hajutab ja ajab välja haigusliku energia (külma ja tuule) ning aktiveerib qi ringluse.

      Toitumine ja aastaajad. Traditsiooniline hiina meditsiin soovitab muuta toitumist aastaaegadest sõltuvalt. Kevadel soojeneb ilm ja kõik tärkab elule ning maksa energia (gan qi) tugevneb ja aktiveerub. Et aktiivne maks ei kahjustaks põrna, tuleb toita põrna energiat (pi qi), mistõttu magusamaitselisi toite tuleks süüa rohkem  kui hapumaitselisi.
        Suvel on väga  palav ja seedimise jõud nõrgeneb. Seetõttu tuleb süüa kergeltseeditavat toitu ja vältida kuiva, palavat ja rasvast. Tervislik on rohke puu- ja aedvili.
        Sügisel nõrgeneb yang-energia (yang qi) ja tugevneb yin-energia (yin qi). Ilmad jahenevad, mistõttu ei tohi aplalt süüa külma ja jahutavat toitu. Selliselt välditakse mao ja põrna talitluse häirumist, millest muidu võiks organismis koguneda niiskus.
        Talvel on külm ilm, mistõttu yin-energia on külluslik, yang-energia aga puudulik. Kõik looduses poeb peitu ja varjub. Ka yang qi peitub sügavamale.
        Peale talvist pööripäeva hakkab peitunud yang taas aktiviseeruma. See on parim aeg nõrkadele inimestele  keha turgutamiseks sobiva toidu abil. Kasutatakse rohkem erinevaid lihatoite.
        Lühidalt - kevadel on kasuks hajutava iseloomuga toit, suvel kuumust leevendav, sügisel mõõdukas ning talvel toitev ja ergutav.

        Organismi seisund. Traditsiooniline hiina meditsiin annab järgmised soovitused.

        Maksahaigustega soovitatakse vältida teravamaitselisi toite, kopsuhaigustega mõrumaitselisi, südame- ja neeruhaigustega soolast, mao- ja põrna haigustega magusat ja haput.
        Kel organism on nõrk, peaksid kasutama ergutavat toitu ja vältima sellist, mis toimib hajutavalt ja lahtistavalt.
        Tugeva organismi korral tuleks olla ettevaatlik kuuma iseloomuga ergutava toiduga.
        Yang´i nõrkusel (jahtunud tüüp) tuleks kasutada soojendava ja ergutava toimega toitu, vältides soolast ja külma iseloomuga toitu.
        Yin´i puudulikkusel tuleb kasutada yin´i toitvat dieeti ja vältida teravamaitselist ning kuuma iseloomuga toitu.
        Kuumasündroomi puhul kasutatakse külma ja jaheda iseloomuga toitu ning välditakse soojendavat ning teravamaitselist.
        Külmasündroomiga tarvitatakse sooja ja kuuma iseloomuga toitu ning välditakse soolast ja külma.
        Need, kel on mao ja põrna nõrkus või seedehäired, peaksid vältima rasvast sööki ja jooki.

        Organismi tugevdamiseks sobib aeg peale talvist pööripäeva, mil süüakse rohkem lihatoite.

        Veiseliha tugevdab põrna ja seeläbi energiat ja verd.
        Lambaliha ergutab, taastab energia ja soojendab üles keskmise   ning alumise   soojendi (mao ja põrna – hiina mõistes) – ning neerud.
        Linnuliha soojendab keskmist soojendit, ergutab energiat, lisab vitaalessentsi (jing) ja luuüdi, mistõttu sobib kõigile nõrkadele ja kõhnadele.
        Pardiliha toidab siseorganite yin´i ja sobib seetõttu kõigile, kel yin on nõrgenenud.
 
 

Haigussündroomide toiteravi

       Kehatüübid. Toitumine, eluviis ja ilmastik mõjustavad meie organismi ainevahetust ja energeetikat mõnes kindlas suunas, mille tulemusena kujuneb välja küllaltki fikseerunud kehatüüp. Sobiva toitumise ja eluviisi juures on organism tasakaalus, kuid äärmuslike tegurite (raske haigus, rängad möödalaskmised toitumises, ekstreemsed olukorrad jne.) toimel võib see tasakaal kaduda. Ideaalne oleks neutraalne tüüp, mis ei kaldu üheski suunas kõrvale, kuid seda seisundit on raske säilitada. Inimestel on kalduvus tarvitada toitusid, mis neid tasakaalust välja viivad; näiteks armastavad kuumad tüübid vürtsiseid lihatoite, niiskunud tüübid aga rasvast ja magusat. Lisaks sellele võib üks tüüp aja jooksul teiseks üle minna füsioloogiliselt toimuvate ealiste muutuste tagajärjel.
Kirjeldame järgnevalt lühidalt erinevaid konstitutsionaalseid ainevahetustüüpe.

        Kuum tüüp (puu ja tule konstitutsioon ehk üliaktiivne maks) on hea külmataluvusega, ta keha on pidevalt soe ja seetõttu  ta ei armasta palavust. Naha jume on tihti punetav, kergesti tekivad suukuivus, nahamädanikud ja silmade punetamine. Iseloomult on kuum tüüp temperamentne, ambitsioosne ja esineb kalduvus plahvatuslikeks reaktsioonideks. Kuuma tüübi seisund halveneb praetud ja soolaste toitude, liha ja alkoholi tarvitamisel, füüsilisel pingutusel, vihastamisel ja kuuma ilmaga. Raviks sobib piirata (kuid mitte vältida) lihatoite, praetud toite,suhkrut, piima ja vürtse kasutada ettevaatlikult, kasulik on süüa rohkem aed- ja puuvilja, juua rohkem. Seega tuleks rohkem kasutada toite, mis annavad organismile vedelikke ja olla ettevaatlik kuumust suurendavate toitudega. (lambaliha, kanaliha, vürtsid). Sellegipoolest mitte süüa toite külmalt (külmkapist võetuna).

         Jahtunud tüüp (nõrga yang´i konstitutsioon ehk nõrk neeru tuli) ei saa kunagi piisavalt sooja, ta jume on kahvatu, käed-jalad külmetavad, kergesti tekib külm higi. Selline tüüp haigestub hõlpsasti külmetushaigustesse. Iseloomult on jahtunud tüüp flegmaatiline, rahulik ja väheärrituv. Enesetunne halveneb külma ja niiske ilmaga, külma iseloomuga toidu  (toores aedvili, puuvili, külmad söögid-joogid) tarvitamisel. Seisund paraneb, kui süüa linnu- ja lambaliha, teraviljast ja kaunviljast toite, mis on valmistatud keetes või hautades (mitte praadides), kui süüakse-juuakse sooja, ingveri ja kaneeli tarvitamisel.

        Kuivetunud tüüp (nõrga yin´i konstitutsioon ja kehavedelike nõrgestatus) on kuiva kortsulise nahaga, kõhnad, suu, silmad ja nina kuivavad, esineb kuiv ärritav köha, kergesti tekib higistamine Sagedamini esineb hingamisteede- ja nahahaigusi. Esinevad kuumale tüübile sarnased iseloomujooned. Enesetunne halveneb kuuma ilmaga, kuiva ja palava toidu tarvitamisel. Kuivetunud ja kuuma tüübi seisund paraneb kuumale tüübile sobiva toidu (aedvili, puuvili, piimatoidud, mesi, oliivõli, seesamiõli, piisavalt juua) tarvitamisel. Kuivetunud ja jahtunud  tüüp peaks olema ettevaatlik külmade toitude suhtes, et vältida keha edasist jahtumist. Sobivad  juurvili ja liha hautatult ning soojad supid.

        Niiskunud tüüp (niiskuse ja lima konstitutsioon) on tihti rohkest vedeliku kogunemisest ülekaaluline, liigesed on paistes, nina kinnine, põeb sageli reumat ja seenhaigusi, kergesti tekivad veenipõletikud. Seisund halveneb rõske ilmaga ja niiskes kliimas elades, kui süüa palju soolast, rasvast, teravamaitselist ja piimatoite. Niiskunud ja kuum tüüp peaks vältima linnuliha (kana, kalkun, faasan), ananassi ja soolaseid toite. Niiskunud ja külma tüübi jaoks ei sobi jahutooted, rohke kala, piim, oad, jäätis, külm söök-jook, rasvased toidud, maiustused ning   toores aedvili.

        Nõrk tüüp (tühi konstitutsioon) on kidura tervisega ja seetõttu kogu aeg haiglane. Ta väsib kiiresti ja ei talu stressipinget, vastupanuvõime haigustele on nõrk. Iseloomulik on ülitundlikkus, kerge erutuvus, neurootilisus ja emotsionaalne ebapüsivus. Selle tüübi kompenseerimine toiduga on keeruline, eriti nõrga jahtunud ja niiskunud variandi puhul. Tuleb vältida liialdusi ja aeg-ajalt tarvitada organismi tugevdavaid ravimeid.
 
 

Mõningaid haigussündroome

        Maksa energia pärsitus (gan qi yu jie). Maksa energia peab olema ühtlases korrapärases liikumises. See korrapära häirub kergesti emotsionaalsetel põhjustel ning ülemäärase stressi tingimustes. Maksa energia pingestub ja seiskub paiguti, millega seoses ilmnevad sellised sümptoomid nagu muretsemine, umbusklikkus, meeleolulangus, täistunne rinnus ja kõhus, valulikud punktid rinnakorvi piirkonnas, naistel esineb rinnanäärmete valulikkus ja  menstruatsioonihäired, võib olla tükitunne kurgus. Seisundi püsimisel võib kaasuda maksa eneria üliaktiivsus ja korrapäratu tõus ülespoole, millega seoses tekib ärritatus, vihastamine, unetus, liivatunne silmis, peavalud jne. Olukorra püsimisel võib tekkida maksa kuumus ning täheldame näo ja / või silmade punetust, suukuivust, mõrumaitset suus, pearinglust. Asjatunja leiab maksa energia seiskuse korral katsudes pingul pulsi ning keel võib olla tumenenud ja violetja varjundiga. Lääne diagnoosid, millega selline pilt kaasub, võivad olla psühholoogiliselt A-tüüpi isiksus, globus hystericus, neuroos, premenstruaalne sündroom, reeglipäratud menstruatsioonid, fibrotsüstoos, “tükid” rinnanäärmetes, kilpnäärme suurenemine, pingepeavalu, krooniline sapipõiepõletik, krooniline hepatiit, alkoholism jt.
        Toitumises tuleks tarvitada maksa rahustavaid toitusid nagu veiseliha, kanamaks, seller, rannakarp, pruunvetikas, ploomid, kääritatud riisijook, ravimtaimedest piparmünti ja käbiheina.  Soodsalt mõjuvad qi’d reguleerivad või liikumapanevad vahendid nagu peedid, kapsas, baklazhaan, virsikud, must pipar, kookospiim, küüslauk, ingver, porrulauk, sibul, basiilika, safran, loorberilehed ja rosmariin. Vältida alkoholi, kohvi, rasvaseid ja praetud toite, toidulisandeid, kana- ja kalkuniliha, suhkrut, maiustusi  ja mittevajalikke ravimeid. Liialt vürtsist toitu tuleks vältida. Väikeses koguses vürtsid soodustavad energia liikumist, suures hulgas aga võivad ise tekitada seiskust.

        Nõrk veri (xue xu). See näitab, et organismis ei ole piisaval hulgal verd, kas rohke verekaotuse tagajärjel, põrna ja mao nõrkusest ehk viletsast toitumisest tingituna, või kestvast haigusest ehk liigsetest emotsioonidest põhjustatud vere seesmise kahjustumise tõttu. Nimetatud sündroomile viitavad jume, huulte ja küünte kahvatus, peapööritus, virvendus silme ees, südamepekslemine, unetus, jäsemete suremine,  menstruatsioonide vähesus, hilinemine või puudumine, kahvatu keel ja peen nõrk pulss. Lääne meditsiinis on siis tavaliselt diagnoositud aneemiat, mõnikord ka peavalu, neurasteeniat või menstruatsioonihäireid.
        Toiduks sobivad hästi magus riis, maks, kanasupp, austrid, munad (eriti vutimunad) ja rohelised oad. Võib teha kanasuppi leesputke juurikaga – leesputk asendab hiina heinputke (Angelica sinensis ehk dangui), mis tugevdab verd. Vältida tooreid puuvilju, tooreid aedvilju, külmi jooke ja jääd, sest külm ja toores toit nõrgestab seedimist (põrna ja magu).

        Vere kuhjumine (xue yu). Veri ja energia liiguvad käsikäes, seepärast energia liikumise takistumisel lakkab ka vere normaalne ringlemine. Vere kuhjumist põhjustavad peale qi seiskuse veel qi nõrkus ja veresoonte blokeerumine patoloogiliste tegurite toimel nagu külm, kuumus või lima. Traumast tingitud veresoonte kahjustuse tagajärjel veri voolab ümbritsevatesse kudedesse ja tekib vere seiskumine verevalumi näol. Vere kuhjumist iseloomustab kindlasse kohta lokaliseerunud valu, verevalum, võib esineda huulte ja küünte tsüanootilisus, kõhu katsumisel võib valu piirkonnas tunda fikseerunud massi, menstruatsioonid võivad vahele jääda, menstruatsiooniveri võib olla tükkidega, pulss on kare, keel violetja varjundiga või violetsete täppidega. Lääne meditsiinis diagnoositu võib olla erinev, vere seiskusel väikevaagna piirkonnas võidakse diagnoosida menstruatsioonikrampi, endometrioosi, fibroide jt.
        Toit peaks sisaldama vereringet paradavaid komponente nagu porrulauk, murulauk, karulauk, virsikud, paprika, baklazhaan, safran, safloor ja pruunsuhkur. Vereseiskust aitavad kõrvaldada kurkum, adzuki uba, riis, rohemünt, murulauk, porrulauk, küüslauk, sibul, paprika, nuikapsas, baklazhaan, äädikas, basiilik, rosmariin, ingver, valge pipar ja muskaatpähkel. Ravimtaimedest võiks kasutada salveid ja südamerohtu. Vältida pardiliha, alkoholi, rasvaseid toite ja maiustusi. Kui organism on külm, siis mitte tarvitada tsitrusvilju ja tomateid.

        Nõrk energia (qi xu). Qi puudulikkuse põhjuseks võib olla kas pärilik defekt, halb toitumine, siseorganite (neeru, põrna, kopsu) funktsionaalne häire, kurnav haigus, ülepingutus või sisemine kahjustus. Siis tekivad sellised nähud nagu loidus, väsimus, kahvatu jume, jäsemete nõrkus, pearinglus, virvendus silmade ees, kergestitekkiv higistamine, külmakartlikkus, hingeldus, hääl on nõrk ja puudub tahtmine rääkida. Pingutusel kõik nähud süvenevad. Pulss on tühi ja nõrk, keel on kahvatu. Lääne meditsiinis võib selliste tunnuste esinemisel olla diagnoosiks kroonilise väsimuse sündroom, asteeniline seisund, astma jt .
        Toit peaks selle sündroomi ravimisel olema järgmise koostisega. 50% päevasest kaloraazhist kuulub teraviljale ja kaunviljale, 30% aedviljale, 15% lihale ja 5% piimatoitudele. Kõhtu ei tohiks korraga liialt täis süüa, see koormaks seedeelundeid ja soodustaks lima teket. Seepärast on parem süüa korraga vähe, kuid sagedamini. Kasulikud on mageda ja magusa maitsega toiduained, kuid mitte suhkur. Sobivad riis, oder, aeduba, küüslauk, porrulauk, kollased köögiviljad nagu porgand, ning päevalille ja seesami seemned. Sobivad keedetud ja küpsetatud toidud soojalt tarvitatuna, näiteks soojad supid ja puljongid (kana, kalkun). Kasuks on soojad vürtsid nagu kuivatatud ingver ja kaneel. Vältida külmi ja külma iseloomuga toite. Seetõttu rohke toortoit, salatid, puuviljad,  palju vedelikku söögi ajal (piim, mahlad), juust ja suhkur ei ole soovitatavad.

        Nõrk põrn (pi qi xu). Hiina meditsiinis vaadeldakse põrna kui organit, mis vastutab koos maoga kogu seedeprotsessi eest. On selge, et põrn hiina mõistes ei ole mitte anatoomiline põrn, vaid rea füsioloogiliste funktsioonide kompleks, mille anatoomiliseks vasteks võiks enam pidada kõhunääret. Hiina meditsiinis kontrollib põrn toidu seedimist, toitainete omastamist ja transporti. Selle kaudu on ta seotud energia, vere ja kehavedelike normaalse talitlemisega organismis. Põrna energia peab tõusma ülespoole. Sellega hoitakse ära elundite allavajumine ja kindlustatakse toitainete jõudmine keha ülaossa ja sealt verega üle kogu keha laiali. Lisaks kontrollib põrn verd, vältides selle väljapääsemist veresoontest. Kui põrna energia on tugev, on ka kogu keha energia ja veri tugevad ning kõik organid saavad piisavalt toitaineid oma paremaks talitlemiseks. Isutus, kõhupuhitus ja kõhuvalu, vormitu pudrutaoline väljaheide või kõhulahtisus, tursed ning verejooksud viitavad põrnaga seotud häiretele. Sobimatu toitumine, stress, ülemäärane pingutamine ja paljud kroonilised haigused kahjustavad põrna energiat, mille tulemusena kõigepealt tekivad isutus ja kõhupuhitus, mis eriti annab endast tunda peale sööki. Väljaheide muutub vormituks. Võib olla ka nii, et vormitu või vedel on vaid väljaheite lõpuosa. Lisandub juurde väsimustunne ja jäsemetest kaob jõud. Tekib hingekitsikus ja soovimatus rääkida. Kui seisund kestab pikka aega, võib tekkida kõhnumine või ilmnevad tursed ja jume muutub kahkjaskollaseks või kahvatuks. Hiina meditsiini arst tuvastab nõrga ja aeglase pulsi ning näeb õhukese valge katuga kahvatut pehmet keelt. Lääne meditsiinis võidakse siis diagnoosida seedetrakti funktsionaalseid häireid, kroonilist gastroenteriiti, kroonilist haavandtõbe või isegi kroonilist hepatiiti. Siis on vaja kasutada toitu, mis tugevdab ja ergutab põrna ja annab energiat.
        Süüa sobib sooja andvaid keedetud ja küpsetatud toite kõrvitsast, porgandist, kartulist, kaalikast, naerist, porrulaugust, sibulast, riisist ja kaerast, juurde vähemal määral kana-, kalkuni-, lamba- või loomaliha, võid, küpsetatud virsikuid, kirsse, maasikaid, viigimarju, kardemoni, ingverit, kaneeli, muskaatpähklit, musta pipart, munakastet, veidi mett, peedi- või vahtrasiirupit või pruunsuhkrut. Süüa tuleb hoolikalt mäludes ja ühe korraga mitte liialt palju. Vältida külma iseloomuga ja tooreid toite, kohvi, rohket soola, rohket suhkrut, tsitrusvilju, hirssi, tatart, piimatoite, juustu, liigseid rasvu või õlisid.
        Kui põrna energia nõrkus on pikka aega ravimata püsinud, lisanduvad sellele yang’i nõrkuse tunnused. Seda soodustab rohke toore ja külma toidu söömine ja neeru tule nõrgenemine. Lisandub vastumeelsus külma suhtes, sõrmed, varbad, kõrvad ja ninaots kardavad külma ja on jahedad, kui esineb kõhuvalu, siis leevendub see sooja toimel või masseerimisel, võib esineda kusemisraskusi, naistel võib tekkida rohke vesine voolus. Siis on pulss sügaval, aeglane, nõrk või kõva ja keel on kahvatu, suurenenud,  valge libeda katuga, võib näha hambajälgi keeleservadel. Siis tuleb vältida eelkõige neeru tuld nõrgestavat raskeltseeditavat külma ja külma iseloomuga toitu nagu toortoit, rasvaseid toite ning piima. Muus osas on soovitused samad, mis eespool.
        Kui põrn on nõrk ja süüa rohkesti organismile niiskust andvaid ja külma iseloomuga toitusid, viibida niiskes kohas või niiskes kliimas või olla pikka aega läbimärjana vihma käes, siis võib niiskus häirida põrna ja nõrga põrna sümptomitele lisanduvad raskustunne peas ja kogu kehas, tekib tunne, nagu oleks kiiver peas või, et pea on kõvasti riidega kinni mässitud, esineb iiveldus, keel ei tunne maitset, janu puudub ning süveneb kõhulahtisus. Võib tunda libedat või pehmet pulssi, keel on suurenenud, hambajälgedega keeleservas ja rasvase katuga. Sellisel juhul on soovitused toitumiseks samad, mis eespool, lisaks tuleks tarvitada toitusid, mis aitavad kehast niiskust eemaldada. Kasulikud on oder, mais, rukis, adzuki oad, küüslauk, lutsern, sibul ja kanaliha. Vältida piimaprodukte, sealiha, muna, kookospiima, kurki, oliive spinatit, pardi- ja haneliha, alkoholi ning liigset soola ja suhkrut.
        Enamasti häirivad nõrka põrna niiskus ja külm üheaegselt. Siis on lisaks eelnevale rohkem väljendunud külmakartlikkus, kõhulahtisus, kalduvus tursetele, kusemine on sagenenud, uriin on hele. Pulss on libe või pehme ja aeglane ning keel valge libeda katuga. Siis soovitatakse dieeti, milles kalorite üldhulgast teraviljad ja kaunviljad moodustavad 65%, aedviljad 25% ja  lihatoidud 10%, kuid mitte üle 750g nädalas. Kindlasti vältida toortoitu, piimaprodukte ja suhkrut.
        Kui süüakse palju rasvast ja magusat ning tarvitatakse alkoholi, tekib organismis niiskus ja kuumus, mis häirivad põrna. Sama sündroom võib areneda välise niiskuse ja kuumuse sissetungi tagajärjel. Siis esinevad isutus, iiveldus, täistunne kõhus, vormitu väljaheide, raskustunne kehas ja jäsemetes, silmavalged ja nahk võivad muutuda kollakaks, võib esineda naha sügelemine, palavustunne, palavik, keel on punetav ja kollaka kleepuva katuga, pulss on kiire ja pehme. Lääne meditsiinis diagnoositakse tavaliselt ägedat hepatiiti, aga ka sapipõiepõletikku, koliiti või Crohn’i tõbe. Hiina meditsiinis kasutatakse sellisel juhul niiskust ja kuumust kõrvaldavaid ravimeid. Meie taimedest võiks kasutada kuldvitsa õisi (30g), maarjaohaka seemneid (15g), aniisiisopi ürti (3-10g) jt. Toitumises soovitatakse silmas pidada järgmist. Toidu kalorite üldhulgast peaksid teraviljad ja kaunviljad moodustama kuni 70%, keedetud aedviljad kuni 30%, valge liha kuni 5% ja mitte rohkem kui 350g nädalas. Vältida punast liha, tooreid aedvilju, puuviljamahlu ja piimaprodukte.
 

Toiduainete omadused

        Hiina meditsiinis iseloomustatakse toiduaineid nagu ravimtaimigi nende maitse järgi. Väga oluliseks peetakse, kuidas toiduaine sisse sööduna mõjustab organismi soojaproduktsiooni. Mõni toiduaine tekitab maitsmisel suus palavustunde või tekib soojatunne peale sööki. Selliseid toiduaineid nimetatakse soojadeks või kuumadeks. Teiste toiduainete söömise järgselt tunneme kõhus või kehas külmatunnet – need on jahedad või külmad toiduained.
        Jaotus soojendavateks ja jahutavateks toiduaineteks hõlmab viit astet: külm, jahe, neutraalne, soe ja kuum.Siiski on ka neutraalsed toiduained alati kas veidi soojad või veidi jahedad. Seetõttu räägitakse traditsioonilises hiina meditsiinis neljast toimest (si qi). Tuleb märkida, et toiduainete jaotus rühmadesse soojaproduktsiooni alusel on suhteline, seepärast võivad erinevad allikad loetelu esitada erinevalt. See on ka arusaadav, sest toiduainete omadused sõltuvad tihti keskonnatingimustest, taimedel kasvukohast. Nii on mägikarjamaalt toidu saanud lehma piim tunduvalt soojemate omadustega kui soiselt heinamaalt toitunud lehma piim. Seetõttu võib ka järgnevates loeteludes ühe ja sama toiduaine leida kahest kõrvuti  nimekirjast Söögitegemisel toiduainete kuumutamine (keetmine, praadimine) tugevdab nende soojendavat toimet. Samamoodi on toidu soojendav toime suurem, kui sööme seda soojalt ning jahutav või isegi organismi yang’i kahjustav toime tugevam, kui sööme toitu külmalt.

    Kuumad toiduained: mustakondilise kana liha, või, shokolaad, nelk, kohvi, karri, koeraliha, lambaliha, sularasv, liköör, sinep, sibul, nuudlid (praetult), maapähkel (praetult), pipar (must ja valge), chilli, viski.

    Soojad toiduained: aniisiseemned, veiseliha, lambaliha, kanaliha, pruunsuhkur, juust, kastanipähkel, küüslauk, murulauk, karulauk, porrulauk, shokolaadipiim, koriander, koorimata riis, ingver, haneliha, hanemunad, kalkuniliha, seasink, vorst, granaatõun, kartul, jäneseliha, mandariin, kreeka pähkel, värske nisu, viinamarjavein, aprikoos, virsik, varblaseliha, koeraliha, lambapiim, kitsepiim.

    Neutraalsed toiduained: oad,  pudelkõrvits, karpkala, heeringas, jõevingerjas, porgand, lillkapsas, peakapsas, hiina kapsas, kirsid, kanaliha, kanamunad, datlid, mesi, tuhksuhkur, mais, piim, herned, virsikud, maapähkel (arahiis), metsapähkel, tuviliha, mustad ploomid, pompelmuus, sealiha, riis, riisitang, bataat (maguskartul), kõrvits, jäneseliha, rosinad, seesamiseemned , päevalilleseemned, arbuusiseemned, spinat, idandid, tee, tomatid, maa- ja merikilpkonn, vesipähkel, vana nisu, kanamunad, lehmapiim.

    Jahedad toiduained: mandlid, rohelised oad, oder, nisu (leivana), roheline tee, õlu, kapsas, kookospähkel, seller, spinat, redis, coca-cola, mais, pardiliha, pardimunad, angerjas, baklazhaan, kalad, meduusid, viinamarjad, jäätis, hirss, nuudlijahu, apelsin, austrid, ananass,  arbuus, õunad, nisukliid,  pirnid, merevetikad, sorgo (puhastatud), sool.

    Külmad toiduained: banaanid,  kapsad, konnad, krabid, krevetid, kurgid, tomatid, mageveeteod, merevetikad, mungoad, nastik, piparmündi lehed, pirnid, sojakaste, sojapiim,viirpuu viljad, seakamar, pardimunad.
 
 

Toiduainete rühmad

    Kirjeldame järgnevalt toiduainete omadusi erinevate toiduainerühmade kaupa.

    Lihatoidud:

Veiseliha – neutraalne, magus, põrna ja mao qi ning vere toonustaja, on kasulik luudele ja kõõlustele, sobib isutuse, jõuetuse, tursete ja suhkruhaiguse korral.

Lambaliha – kuum, magus, ergutab põrna, neeru ja qi’d, soojendab organismi sisemust (keskmist soojendit), soodustab seedimist, lõdvestab soolestikku, on kasuks kurnatuse, isutuse, sünnitusjärgse nõrkuse, neeru ja keskmise soojendi tühjuse korral, millega kaasub külmakartlikkus ja külmad jäsemed, nimme ja põlvede väsimine, külma iseloomuga kõhuvalud, mis leevenduvad sooja toimel. Tarvitatakse keedetult, küpsetatult või supina. Need, kelle organism on liialt kuum, peaksid lambaliha vältima.

Sealiha – neutraalne, magus, soolane, tugevdab neeru, toidab verd ja yin’i, täiendab essentsi, annab organismile vedelikku, kasulik kõhnumise, neeru nõrkusest tingitud jõuetuse, koemahlade puudulikkuse, kuiva köha, kõhukinnisuse korral ning kõrgest palavikust põhjustatud yin nõrkuse korral. Tarvitatakse praetult, keedetult, röstitult, või supina. Lima ja niiskuse-kuumuse kogunemisel organismis tuleb tarvitada ettevaatlikult.

Suitsusink – soe, soolane, põrna qi toonustaja, annab organismile vedelikku, rahustab mässavat (ebanormaalselt ülespoole tõusnud) qi’ d.

Koeraliha – kuum, soolane, tugevdab põrna ja magu, soojendab neeru, ravib põrna qi tühjuse ja neeru yang’i  nõrkusega seotud, kõhupuhitust, täistunnet rinnus ja kõhus, turseid, nimme ja põlvede väsimist, jõuetust ja on kasulik vanuritele. Tarvitatakse hautatult või supina. Kelle organism on liialt kuum, see ei tohiks koeraliha tarvitada.

Jäneseliha – magus, jahe, on kasulik üldise nõrkuse korral, kõhukinnisusega.

Kassiliha – magus, hapu, soe, kasulik väsimuse, aneemia ja reumatismi korral.

Pardiliha – neutraalne või jahe, magus, soolane, mõjustab kopsu ja neeru, toidab yin’i, soodustab vedelikuringet, vähendab turseid.

Kanaliha – neutraalne või soe, magus, toonustab põrna, magu ja qi’d,  soojendab keha sisemust, toidab verd, essentsi (jing) ja eluvaimu (shen), kasutatakse isutuse, kaalulanguse, kõhulahtisuse, diabeedi, tursete, emakaverejooksude, rohke valgevooluse ja rinnapiima vähesuse korral.

Kana pugu sisekest – neutraalne, magus, tugevdab magu ja neeru, parandab seedimist, hajutab vereseiskuse, viib kivid välja, kaotab pollutsioonid.  Kasutatakse nõrgast põrnast tingitud seedehäirete ja alatoitumise, kuse- ja sapikivide ning öise voodimärgamise ja pollutsioonide korral.

Haneliha – magus, neutraalne, isutuse, kehva toitumuse ja diabeedi korral.

Varblaseliha - magus, soe, tugevdab neeru yang’i ja essentsi , suurendab seksuaalsust, soojendab nimmepiirkonda ja põlvi, ravib impotentsust, spermatorröat, neeru tühjusest tingitud emakaverejookse, valgevoolust,  sagenenud kusemist, nimme- ja põlvede väsimist ja valu. Tarvitatakse kogu lindu, välja arvatud sisikond ja suled, kas praetult, keedetult või supina.

    Munad:

Kanamunad – neutraalne, magus, toidab verd ja yin’i, niisutab kuivust, kaitseb loodet, kasulik palavikuhaigustega, yin nõrkusega, angiini, kuiva köha ja rahutu loote puhul.

Munavalge – magus, külm, kõrvaldab mürki, niisutab kopsu, jahutab kuumust, kasulik angiini, köha ja düsenteeria korral.

Munakollane – magus, neutraalne, südame, vere ja neerude toonustaja, niisutab kuivust, kasulik erutuse, unetuse, krampide, iivelduse ja emakaverejooksude korral.

Munakoor – kontrollib mao happesust ja ravib ülehappesusest põhjustatud ülakõhuvalusid, peatab verejooksu, ravib rahhiiti ja luude hõrenemist.

Pardimunad  - magus, soe, kasulik köha, kurguvalu, hambavalu ja kõhulahtisuse korral.

Hanemunad – magus, soe, kasulik sünnitusjärgse nõrkuse korral, rahustab liigaktiivset loodet.

Varblasemunad – magus, soe, ergutab meestel yang’i   ja seksuaalsust ning tugevdab naistel verd.
 
 

    Piimatoidud:

Lehmapiim – neutraalne, magus, on kasulik südamele, kopsule ja maole, lisab organismile vedelikku ja niisutab soolestikku, kasutatakse jõuetuse, kurnatuse, kõhukinnisuse ja suhkruhaiguse korral. Tarvitatakse keedetuna. Põrna yang’i nõrkusest tingitud kõhulahtisuse, vedelikupeetuse ja lima-niiskuse esinemisel tuleb tarvitada ettevaatusega.

Kitse- ja lambapiim – soe, magus, tugevdab kehavedelikke, kasutatakse kurnatuse, eriti sünnitusjärgse jõuetuse, kõhukinnisuse, diabeedi ja luksumise korral.

Märapiim – jahe, magus, on kasulik tuberkuloosi ja verevaegusega.

Või – magus, jahedast soojani, toniseerib yang’i, qi’d ja verd, paneb vere liikuma, kasulik tuberkuloosi, suhkruhaiguse, kõhukinnisuse ja nahakuivuse korral.
 
 

    Subproduktid:

Sea süda – neutraalne, magus, soolane, kasulik südamepekslemise, unetuse ja liighigistamise korral.

Sea maks –  soe, magus, mõru,tugevdab maksa, toidab verd, parandab nägemist, kasutatakse kehvveresuse ja kanapimeduse raviks.

Sea kopsud – neutraalne või soe, magus, tugevdab kopsu, ravib visa köha rögaeritusega.

Sea neerud – neutraalne, soolane, tugevdab neeru, kasulik nõrkusega seotud sümptoomide nagu alaselja  väsimine ja valulikkus, näo ja keha tursed, spermatorröa, impotentsus sugutungi langus, öine higistamine, kuulmislangus, vile kõrvus korral.

Sea nahk – külm, magus, kasulik palaviku ja kroonilise kurguvaluga, häälekähisemisel.

Sea magu – soe, magus, tugevdab põrna ja magu, on kasulik kõhulahtisuse, sagenenud urineerimise ja kehvveresuse korral.

Sea jämesool – neutraalne, magus, kasutatakse pärasoole väljalangemise, hemorroidide ja läkaköha korral.

Sea jalad – neutraalne, magus, tugevdab verd, soodustab imetavatel emadel piimaeritust, soodustab mäda väljumist, kasutatakse organismi üldise nõrkuse korral ja nahamädanikega.

Sea aju – külm, magus, kasulik tuulest tingitud pearingluse ja peavalu ning neurasteenia korral.

Sea kondid – neutraalne, magus, kasulik neurodermiidi ja düsenteeria korral.

Sea veri (praetult) – neutraalne, magus ja soolane, kasulik pearingluse, kõhupuhituse ja emaka erosioonide korral.

Veise maks – neutraalne, magus, ravib kehvveresust ja kanapimedust.

Veise neerud – neutraalne, soolane, kasutatakse impotentsuse, spermatorröa ja sugutungi alanemise raviks.

Veise magu – neutraalne, magus, sobib isutuse, pearingluse ja suhkruhaiguse korral.

Veise luuüdi – soe, magus, kasulik kurnatuse, nõrkuse, kõhulahtisuse, kuiva köha ja luumurdude korral.

Veise veri (praetult) – neutraalne, magus ja soolane, kasutatav haigustejärgse kurnatuse, veriroega düsenteeria ja menstruatsioonide  ärajäämise korral.

Lamba süda – soe, magus, kasulik südamepekslemise, südames valu ja depressiooniga.

Lamba maks – jahe, magus ja mõru, toidab maksa ja verd, tarvitatakse nõrga nägemise, kanapimeduse, silmakae ja silma sarvkesta hägustumise, kehvveresuse ming kroonilise köha puhul.

Lamba kopsud – neutraalne, magus, kasutatakse suhkruhaiguse, rohke urineerimise ja kuiva köha korral.

Lamba neerud – soe, magus, tugevdab neeru energiat, toidab essentsi (jing) ja luuüdi, kasutatakse nõrga neeruga seotud kuulmislanguse, kõrvus vile, alaseljavalude, impotentsuse, spermatorröa ja voodimärgamise korral.

Lamba magu – soe, magus, ravib isutust, väsimust, peopesade ja jalataldade õhetamist, rohket higistamist ja sagedast urineerimist.

Lamba kondid – soe, magus, kasulik tarvitada isutuse, väsimuse ja kõhulahtisuse korral.
 
 

    Mereannid, kalad:

Karpkala – neutraalne, magus, parandab seedimist (tugevdab põrna ja magu), suurendab piimaeritust imetavatel emadel, suurendab uriinieritust, kasulik rinnapiima vähesusel, tursete, köha, kollatõvega. Tarvitatakse kas supiks keedetult, aurutatult, marineeritult, veinis keedetult või küpsetatult.

Angerjas – soe, magus, toniseerib maksa, põrna ja neeru, annab energiat, toidab verd, tugevdab lihaseid ja kõõluseid, kasulik kurnatuse, väsimuse ja reumatismi korral.

Koger – soe, magus, kasulik isutuse, jõuetuse ja südamest või neerust tingitud tursetega.

Hõbekoger  - neutraalne,magus, tugevdab põrna, ajab kusele, kasutatakse kurnatuse, isutuse, tursete ja paisete korral nii keedetult, aurutatult kui praetult.

Latikas – soe, magus, kasulik isutuse, kõhupuhituse, köha ja hingelduse korral.

Ahven – neutraalne, magus, kasulik jõuetuse, isutuse, verevaesuse, tursete esinemisel.

Lest – neutraalne, magus, kasulik kõhnadele, kurnatutele, isupuuduse all kannatajatele.

Auster – neutraalne, magus, soolane, toidab neeru essentsi ja verd, kasulik kurnatusega.

Merikarp (soolases vees) – külm, soolane, tugevdab magu, suurendab uriinieritust, kõrvaldab lima, pehmendab “tükke”.

Mageveekarp – külm, soolane, magus, tugevdab maksa ja neeru, kõrvaldab kuumust ja toksiine, parandab nägemist.

Krabi – külm, soolane, pehmendab “tükke”.

Merivähk (krevett) – soe, magus, toniseerib neeru yang’i, ravib impotentsust, suurendab imetavatel emadel piimaeritust.

Jõevähk – soe, magus, soolane, kasutatav isutuse ja impotentsuse korral.

Jõgitigu – külm, magus, ajab vett välja, kõrvaldab kuumust ja suvekuumust, kasutatakse tursete, hemorroidide, kollatõvega.

Meduus  - neutraalne, soolane, kõrvaldab lima, ravib lastel tuult-kuumust, pehmendab “tükke”, alandab vererõhku.

Laminaaria (merikapsas) – külm, mõru, soolane, kõrvaldab lima ja pehmendab tükke,, ajab kusele, alandab vererõhku. Kasutatakse tursete, nahaaluste sõlmede, kilpnäärme suurenemise, kasvajate ja kõrgenenud vererõhu korral. Keedisena 9-15g.

Merihein (Zostera) – külm, soolane, pehmendab tükke, lahustab lima, ajab kusele ja kõrvaldab kuumust. Kasutatakse kilpnäärme suurenemise, tuberkuloosi, kasvajate ja veepeetuse korral keedisena, keedetult ja hautatult.

    Teraviljad:

Nisu – neutraalne või veidi jahe, magus, toidab südant, rahustab eluvaimu (shen), tugevdab neeru, kõrvaldab kuumust, vähendab higistamist, kaotab janu; vana nisu ravib nahamädanikke (välispidiselt). Kasutatakse hüsteeria, tujutuse, suhkruhaiguse, kõhulahtisuse korral. Keedetakse kördiks või küpsetatakse, välispidise kasutamise puhul eelnevalt terad röstitakse ja seejärel jahvatatakse. Kui organismis on kuumus-niiskus, siis nuudlitena mitte tarvitada.

Nisukliid – külm, magus, jahutab mao tuld, ravib diabeeti.

Oder – jahe või neutraalne, magus, soolane, kasulik põrnale ja maole, ravib iiveldust, tühja kõhukinnisust, viib ja niiskust välja.

Odralinnased – soe, magus, tugevdab magu, parandab seedimist, suurendab piimaeritust, kasutatakse tärklisest põhjustatud seedehäirete, väikelastel piima oksendamise, isutuse ning rinnapiima seiskuse ja vähesuse korral imetavatel emadel. Keedisena 10-15g või värskeid idandeid 60-120g piimaerituse parandamiseks.

Valge riis – magus, neutraalne, tugevdab põrna ja magu, ravib seedehäireid.

Kleepuv riis – soe, magus, tugevdab põrna ja magu, kasulik diabeedi, kõhulahtisuse ja rohke kusemise korral. Seesmise külma esinemisel tarvitada ettevaatusega.

Kaer – jahe, magus, kasulik isutuse ja tühja tüüpi kõhukinnisusega.

Mais – neutraalne, magus, alandab vererõhku ja veresuhkrut, viib vett välja.

Rukis – neutraalne, mõru, kuivatab niiskust.

Tatar – jahe, magus, tugevdab energiat ja verd, eemaldab niiskust ja kuumust, rahustab yang’i, aktiveerib magu, kõrvaldab toiduseiskuse, kasutatakse kõhulahtisse ja nahamädanike korral, mitte kasutada põrna yang’i nõrkuse korral.

Hirss – jahe, magus, soolane, harmoniseerib keskmist soojendit, tugevdab neeru, tugevdab energiat, verd ja yin’i, kõrvaldab kuumust ja toksiine, niisutab soolestikku. Kasutatakse mao tühja kuumuse, oksendamise, diabeedi ja kõhulahtisuse korral. Sobib kuumusest-niiskusest põhjustatud kusemishäirete raviks. Keedetakse kördiks. Ettevaatust seesmise külma olemasolul (rohke hele uriin).
 
 

    Kaunviljad:

Põlduba (Vicia faba) – neutraalne, magus, veidi terav, tugevdab põrna, magu ja qi’d, eemaldab patoloogilist niiskust, peatab vere-jooksu, kasutatakse põrna nõrkusest tingitud tursete, kõhulahtisuse ja verejooksude puhul.

Aeduba (Phaseolus vulgaris) – neutraalne, magus, mage, ajab kusele, ravib turseid.

Adzuki (Phaseolus angularis) – neutraalne, magus, hapu, ajab kusele, kõrvaldab niiskust, ravib turseid, eemaldab mürke ja mäda; kasutatakse tursete, kõhulahtisuse, kollatõve ja nahainfektsioonide (nii seespidiselt kui väliselt) korral. Keedisena 10-30g.

Lobauba (Dolichos lablab) – veidi soe, magus, tugevdab põrna ja magu, kõrvaldab niiskust ja suvekuumust, kasutatakse nõrga seedimise, tursete, kõhulahtisuse, valgevoolusega.

Mung (Phaseolus aureus) – külm, magus, kõrvaldab kuumust ja mürke, paneb kusele, vähendab vere rasvasisaldust, ravib metalli- ja ravimimürgitust (seatina, arseen, alkohol), välispidiselt parandab nahamädanikke.

Sojauba (Glycine soja) – neutraalne või veidi külm, tugevdab qi’d ja verd, kõrvaldab kuumust ja turseid, niisutab kuivust, kasutatakse kurnatuse, verevaeguse, astma, valgevooluse, rinnapiima vähesuse korral.

Hernes (Pisum sativum) – magus, neutraalne, tugevdab qi’d ja verd, alandab mässavat qi’d, ajab kusele, soodustab sooltetegevust.

Lääts (Lens culinaris) -  neutraalne, magus, kasutatakse isutuse, tursete, kroonilise kõhulahtisuse, valgevooluse korral.

Kurehernes ehk vikk (Vicia sativa) – tarvitatakse isutuse ja tursetega.
 
 

    Pähklid:

Maapähklel  – neutraalne, magus, niisutab kopsu, harmoniseerib magu, peatab verejooksu, alandab vererõhku. Kasutatakse kuiva köha, puuduliku piimaerituse ja veritsustõve korral. Tarvitatakse toorelt, röstitult või keedisena. Ei sobi, kui esineb niiskuse-külma seiskumine ja sellega seotult kõhulahtisus.

Sarapuupähkel – neutraalne, magus, kasutatakse jõuetuse, isutuse, laste kehalise ja vaimse arengupeetuse korral.

Kreeka pähkel – soe, magus, ergutab neeru yang’i ning tugevdab nimmepiirkonda ja põlvi, takistab essentsi äravoolu (pollutsioonidest või spermatorröast tingituna), tugevdab kopsu ja niisutab soolestikku, kasutatakse köha, hingelduse, atoonilise kõhukinnisuse, sagenenud kusemise, öise voodimärgamise, impotentsuse ejaculatio praecox, spermatorröa korral ja kusekivide korral; välispidiselt dermatiidi ja ekseemiga. Tarvitatakse keedisena 10-30g või 30-100g seesamiõliga praetuna koos 30g suhkruga 2-3 osas päeva jooksul.
 
 

    Seemned:

Aprikoosi seemnetuumad – soe, mõru, veidi mürgine, kaotab köha ja hingeldust, niisutab ja lõdvestab soolestikku, kasutatakse tuul-kuumus, tuul-külm, kuivus-kuumus tüüpi köha, hingelduse ja kõhukinnisuse raviks. Keedisena 3-9g, enne keetmist peenestada.

Päevalille seemned – soe või neutraalne, magus, mage, rahustab maksa, kasutatakse kõhulahtisuse ja kõhukinnisuse korral.

Seesami seemned – neutraalne, magus, tugevdab maksa ja neeru, niisutab soolestikku, kaotab juustest halli (eriti must seesami seeme), kasutatakse kõhukinnisuse, rinnapiima vähesuse, juuste hallinemise korral. Tarvitatakse keedisena või keedetakse koos riisiga kördiks. Ei sobi neile, kel põrna tühjusest tingituna esineb kõhulahtisus. Eelistatakse musta seesami seemneid, nende ravitoime on tugevam.

Kanepi seemned – neutraalne, magus, toidab yin’i (maks,  neer), niisutab ja ergutab soolestikku, soodustab vereringlust, kasutatakse atoonilise kõhukinnisuse raviks, palavikuhaiguste, vedelike ja yin tühjuse korral (keedisena 9-30g, eelnevalt katki hõõruda).

Seedri seemned – neutraalne, magus, kasutatakse kuiva köha, nahakuivuse ja kõhukinnisuse korral.

Kõrvitsa seemned – soe, magus, hävitab sooleparasiite; paelussi korral 60-120g pulbrina, solkmete korral 30-60g, närida ja neelata alla, tarvitada 1-3 päeva jooksul; skistosomiaasi korral keedisena või vesitõmmisena 200-300g, kuu aega järjest.

    Viljad, marjad:

Vaarikas – soe, magus, hapu, tugevdab maksa ja neeru, paneb kusele, takistab essentsi äravoolu.

Kirss – soe, magus, kare, tugevdab verd, energiat ja yang’i, soodustab vere ja energia liikumist, ajab välja külma, tuult ja niiskust, on kasulik isutuse reumatismi ja halvatuse korral.

Virsik – soe, magus, hapu, soodustab vere liikumist, tugevdab tugevdab verd, energiat ja yang’i, soodustab vedelike produktsiooni, niisutab soolestikku, kaotab köha, ajab külma välja, ravib vanurite kõhukinnisust.

Viirpuu – veidi soe, magus, hapu, harmoniseerib keskmist soojendit, kõrvaldab energia, vere ja toidu seiskuse, aitab paelussi välja ajada.

Pihlakas – soe, hapu, magus, kasulik isutuse ja stenokardia korral.

Mandariini koor (kuivatatud) – soe, terav, mõru, reguleerib energiat, kuivatab niiskust, lahustab lima.

Viinamari – neutraalne, magus, hapu, tugevdab verd ja energiat, toidab yin’i, tugevdab luid ja kõõluseid, ajab kusele, on kasulik aneemia, südamepekslemise, tursete ja jõuetu köhaga (kui kopsu energia on nõrk).

Ploom – neutraalne, magus, hapu, suurendab vedelike produktsiooni, soodustab seedimist, ajab kusele, rahustab maksa, kasutatakse suhkruhaiguse ja tuberkuloosi korral.

Viigimari – neutraalne, magus, tugevdab magu, kõrvaldab mürke.

Oliiv – neutraalne, magus, hapu, tugevdab verd ja energiat, puhastab kopsu, on kasulik kurgule, soodustab vedelike produktsiooni, eemaldab mürke.

Ananass – neutraalne, magus, hapu, tugevdab verd ja energiat, soodustab seedimist ja paneb kusele, kustutab janu, peatab kõhulahtisuse, kõrvaldab suvekuumuse.

Aprikoos – neutraalne, magus, hapu, soodustab vedelike produktsiooni, niisutab soolestikku.

Õun – jahe, magus, hapu, soodustab vedelike produktsiooni, niisutab kopsu, soodustab seedimist, kõrvaldab mürke, kasutatakse isutuse, köha ja öise higistamise korral.

Pirn – jahe, magus, veidi hapu, soodustab vedelike produktsiooni, niisutab kuivust, lahustab lima, kõrvaldab kuumust, kasutatakse palaviku, kuiva köha, kõhukinnisuse, kurguvalu korral. Tarvitatakse toorelt, mahlana, tarretiseks keedetuna või keedisena. Põrna nõrkusest tingitud kõhulahtisuse korral ei ole soovitatav kasutada.

Maasikas – jahe, magus, hapu, niisutab kopsu, soodustab vedelike produktsiooni, kaotab alkoholimürgistuse.

Sidrun – jahe, hapu, soodustab vedelike teket, harmoniseerib magu, kõrvaldab janu.

Mandariin – jahe, magus, hapu, ajab kusele, niisutab kopsu, kõrvaldab köha, lahustab lima.

Apelsin – jahe, magus, hapu, kasutatakse isutuse, kõhupuhituse, alkoholimürgistusega.

Arbuus – külm, magus, ajab kusele, niisutab soolestikku, kustutab janu, kõrvaldab suvekuumuse, eemaldab mürke, kasutatakse palaviku, kõrgenenud vererõhu, jalgade tursete, kurgu- ja neelupõletiku korral.

Arbuusi viljakest (koor) – jahe, magus, mage, kõrvaldab suvekuumust,, soodustab vedelikuproduktsiooni ja ajab kusele, kasutatakse keedisena (15-30g) janu, tursete ja suvekuumusepalaviku korral.

Banaan – külm, magus, niisutab soolestikku, toidab yin’i, eemaldab mürke, kasutatakse kõrgenenud vererõhu, veresoonte lupjumise, osteokondroosi, kõhukinnisuse, palaviku ja säilinud happesekretsiooniga maohaavandi korral.
 
 

    Aedvili, köögivili:

Porrulauk – soe, terav, tugevdab energiat ja yang’i, kõrvaldab vereseiskuse, ajab külma välja, rahustab yin’i, kõrvaldab maost tule.

Sibul – soe, terav, ajab külma välja, paneb kusele, üldtugevdav, kasutatakse köha, enteriidi korral, veresoonte lupjumise vältimiseseks.

Küüslauk – soe, terav, tugevdab energiat ja yang’i, paneb energia ja vere ringlema, kõrvaldab mürke, soojendab keskmist soojendit, hävitab parasiite, kuivatab niiskust, kasutatakse külma tüüpi kõhuvalu, kõhulahtisuse, läkaköha, meningiidi, mädanike korral. Kasutatakse toorelt, purustatult ja keedetult. Vältida yin tühjusest tingitud kuumuse ja silmade, suuõõne ning keele põletikega.

Kõrvits – soe, magus, kasutatakse isutuse, sooleparasiitide ja kopsumädaniku korral.

Hiina kapsas – neutraalne, magus, seedimist ja uriinieritust soodustav, tugevdab neeru ja aju.

Valge peakapsas – neutraalne, magus, tugevdab neeru, kasutatakse jõuetuse, isutuse, laste arengupeetuse, krooniliste haiguste,  kuulmislanguse ja mälunõrkuse korral.

Porgand – neutraalne, magus, tugevdab põrna ja neeru, kõrvaldab toiduseiskuse, kuivatab niiskust ja lima, kasutatakse seedehäirete, köha, kanapimeduse ja palaviku korral.  Võib süüa toorelt või küpsetatult pika aja vältel.

Kartul – neutraalne, magus, tugevdab põrna energiat, ravib põletikke, kasutatakse üldise nõrkuse, haavandtõve ja nahapõletuste korral.

Spargel – jahe, magus, mõru, tugevdab energiat, verd ja yin’i, kõrvaldab tuld ja kuumust, kuivatab niiskust, niisutab kuivust, puhastab kopsu, paneb higistama.

Lutserni võrsed (idandid) – jahe, mõru, tugevdab põrna ja magu, kõrvaldab niiskust, niisutab soolestikku.

Aedrõigas – jahe, terav, magus, kõrvaldab lima-kuumuse ja toiduseiskuse, harmoniseerib keskmist soojendit, kõrvaldab mürke, vaigistab mässavat qi’d. Kasutatakse toiduseiskuse, limast põhjustatud häälekähisemise, ninaverejooksu, suhkruhaiguse ja peavalu korral. Süüakse toorelt, praetult, küpsetatult või tarvitatakse mahlana. Põrna yang’i nõrkusel ei ole soovitatav.

Aedrõika seemned – neutraalne, terav, magus, soodustab seedimist, kõrvaldab lima, alandab vererõhku, rahustab mässavat energiat. Kasutatakse seedehäirete, kõhupuhituse, röhatiste, kõhukinnisuse, kõhulahtisuse, köha, hingelduse ja kõrgenenud vererõhu korral. Kasutatakse keedisena 6-12g, tühja köhukinnisuse korral 15-30g, vererõhu kõrgenemisel 50-70g.; habituaalse kõhukinnisuse korral pulbrina 9-12g.

Naeris – neutraalne, magus, terav, mõru, tugevdab energiat, verd ja yang’i, paneb energia ja vere ringlema, kõrvaldab kuumust, kuivatab niiskust ja lima, kaotab mürgid, peatab verejooksu.

Seller – neutraalne või jahe, magus, mõru, rahustab maksa ja yang’i,  tugevdab energiat ja verd, kõrvaldab kuumust, kuivatab niiskust,  ajab tuult välja. Kasutatakse vererõhu kõrgenemisel, pearingluse, peavalu, näopunetuse, konjunktiviidi, nahamädanike ja tursete korral. Tarvitatakse praetult, keedisena või riivitult (mahlana).

Salat – jahe, mõru, tugevdab energiat ja verd, kõrvaldab kuumust ja liigset yang’i, kuivatab niiskust, ajab kusele.

Kurk – jahe, magus, kõrvaldab kuumust ja mürke, ajab kusele, kustutab janu, kasutatakse palaviku, kurguvalu, silmapõletikega.

Kabatshok – jahe, magus, kasutatakse bronhiaalastmaga (kui kaasub tuul ja kuumus), kuiva kõha, -  neerupõletiku ja tursete korral.

Baklazhaan – jahe, magus, tugevdab energiat ja verd, kõrvaldab kuumust ja yang’i, vaigistab valu, kõrvaldab vereseiskuse, kasutatakse seesmiste hemorroidide, nõgestõve korral.

Spinat – jahe, magus, tugevdab energiat ja verd, kõrvaldab kuumust ja yang’i, niisutab kuivust, peatab verejooksu. Kasutatakse ninaverejooksu, diabeedist tingitud janu ja aneemia korral. Tarvitatakse kas kergelt praetult, keevasse vette kastetult või keedisena. Jõuetuse ja kõhulahtisuse korral mitte tarvitada.

Tomat – kasutatakse isutuse, janu, kõhukinnisuse ja päikesepiste korral.
 
 

    Vürtsid ja ürdid:

Ingver (kuivatatud) – kuum, terav, toniseerib yang’i ja  energiat, paneb vere ringlema, ajab välja külma ning soojendab keskmist soojendit ja kopsu, avab kanalid, tõstab vererõhku, kasutatakse külma iseloomuga kõhuvalude, külmatunde, jäsemete külmetamise, lima kogunemisel kopsu (külmast-tuulest tingitud bronhiaalastma ja tihke rögaga köha), külma reumatismi korral; ei kasutata yin tühjusel (hõõguvad peopesad ja jalatallad, palavustunne õhtuti jne.), rasedatel kasutada ettevaatlikult. Keedisena 3-10g.

Ingver (värske) – soe, terav, toniseerib yang’i ja energiat, paneb vere ringlema, ajab higistama, kõrvaldab iivelduse, lahustab lima, kõrvaldab tuule-külma kehapinnalt (lihastest-liigestest), kasutatakse madala palavikuga külmetushaiguste, oksendamise ja rögaeritusega köha vastu. Keedisena 3-10g.

Pipar (must ja valge) – kuum, terav, soojendab sisemust, ajab külma välja, langetab energiat, parandab isu, kõrvaldab lima, kasutatakse tuulest-külmast külmetushaiguste (tühi kops ja põrn), külmast maos tingitud kõhuvalu, oksendamise, isutuse ja kõhulahtisuse vastu. Kasulik epilepsia korral (lima!). Vastunäidustatud seesmise kuumuse esinemisel (silmade punetamine, janu jms). Keedisena 2-4g, eelnevalt peenestada või 0,5-1g pulbrina 1-2 korda päevas.

Pipar (punane ja roheline) – kuum, terav, soojendab sisemust, tekitab isu, harmoniseerib keskmist soojendit.

Koriander (ürt) – soe, terav, ajab higistama, harmoniseerib keskmist soojendit (soodustab seedimist), toob leetrilööbe pinnale. Vastunäidustatud kürge palavikuga leetritega, kui löövet veel nahal ei ole. Annus 3-6g.

Valge sinepi seeme – soe, terav, soojendab kopsu, kõrvaldab lima, hajutab tükke, paneb energia ringlema, puhastab kanaleid ja vaigistab valu. Kasutatakse külmast ja lima peetusest tingitud köha, täistunde ja valu korral rinnus, lima seiskumisel kanalites ning kilpnäärme suurenemisel. Keedisena 3-9g.

Kaneel (koor) – kuum, magus, terav, tugevdab neeru, hajutab külma, vaigistab valu, soojendab kanaleid, tugevdab magu, kasutatakse neeru tule nõrkusest ja külma sissetungimisest tingitud haiguste puhul; vastunäidustatud raseduse ajal.

Kardemon – paneb qi ringlema, kõrvaldab niiskust, soojendab põrna ja magu, peatab oksendamise, kasutatakse niiskuse tungimisest põrna tingitud isutuse, kõhupuhituse, ja külmast maos põhjustatud oksendamise korral. Annus 3-6g.

Muskaatpähkel – soe, terav, tugevdab yang’i ja energiat, soojendab sisemust (keskmist soojendit), vaigistab valu, pargib soolestikku ja kõrvaldab kõhulahtisuse, paneb vere ringlema, toob mässava energia alla, ravib külmast ning tühjast neerust ja põrnast tingitud kõhulahtisust, külmast maos pöhjustatud energiaseiskust, mida iseloomustab sooja toimel leevenduv kõhuvalu, isutus ja oksendamine. Tarvitatakse keedisena 3-10g. Vastunäidustatud niiskus-kuumus (düsenteeria) tüüpi kõhulahtisusega.

Nelk – soe, terav, tugevdab yang’i, soojendab põrna ja magu, juhib mässava qi alla, soojendab neeru, kasutatakse külmast ja nõrgast põrnast tingitud iivelduse, isutuse, kõhulahtisuse ja nõrgast neeru tulest tingitud impotentsuse raviks; ei kasutata koos kurkum’iga. Keedisena 2-5g.

Köömne seemned – soe, veidi terav, paneb qi ringlema, toob mässava qi alla.

Tilli seemned – soe, terav, tugevdab qi’d ja yang’i, paneb energia ja seiskunud vere liikuma, ajab külma välja.

Apteegitilli ja aniisi seemned – soe, terav, tugevdab qi’d ja yang’i, paneb seiskunud vere liikuma, ajab külma välja, leevendab valu, hajutab pärsitud maksa energia, harmoniseerib magu. Keedisena 3-9g.

Tähtaniis – soe, terav, magus, tugevdab yang’i, paneb energia liikuma, harmoniseerib magu, peatab oksendamise.

Basiilik – soe, terav, tugevdab energiat ja yang’i, paneb energia ja vere ringlema, harmoniseerib magu.

Rosmariin – soe, terav, aktiveerib vereringe, ajab higistama, tugevdab magu, rahustab vaimu.

Majoraan – jahe, terav, paneb energia ringlema, ajab higistama, kõrvaldab niiskust.

Piparmünt – jahe, terav, hajutab tuult ja kõrvaldab kuumust, eriti keha ülaosast (silmad, kurk), paneb energia ja vere ringlema, ajab higistama, kõrvaldab sügeluse, kasutatakse palavikega peavalu, silmade valulikkuse ja kurguvalu korral. 2-10g.

Rohemünt – soe, terav, magus, paneb qi ja vere ringlema, ajab higistama.

Hiirekõrva ürt – jahe, magus, mage, jahutab verd ja peatab verejooksu, kõrvaldab kuumust ja paneb kusele, alandab vererõhku, kasutatakse emakaverejooksu, kusemisraskuse ja kõrgenenud vererõhu korral keedisena 15-30g (30-60g värsket taime).

Sulghõlmise viirpuu viljad – veidi soe, hapu, magus, tugevdab magu, parandab seedimist, ravib kõhulahtisust, kõrvaldab vereseiskuse ja parandab vereringet, alandab vererõhku ja vähendab vere rasvasisaldust. Kasutatakse seedehäirete ja kõhulahtisuse (eriti liigsöömisega seotult), vererõhu kõrgenemise, hüperlipeemia ja vereseiskuse korral (viimane võib olla seotud verevaesusega, sünnitusjärgse seisundiga, rinnanäärme tsüstiga jne). Tarvitatakse keedisena 6-12g; aneemia, rinnaangiini, häälepaela polüübi ja tõusnud vererõhu korral 30-60g.

Käbiheina õisikud – külm, terav, mõru, kõrvaldab maksa tule, hajutab tükke, parandab nägemist, kasutatakse maksa tule ülestõusmisel, millega kaasub, silmade valulikkus, punetus ja turse, pisaratevool, pearinglus ja peavalu, lima-kuumuse kuhjumise korral, mida iseloomustab lipoomide teke, näärmete tursumine ja kilpnäärme suurenemine. Keedisena 10-15g. Nõrga mao ja põrna puhul kasutada ettevaatusega.

Võilill (kogu taim) – külm, mõru, magus, kõrvaldab kuumust ja mürke, eemaldab niiskust, kasutatakse nahamädanike, kollatõve (niiskus-kuumus põrnas) ja uriini hägususe korral. Keedisena 10-30g. Üledoseerimisel võib tekkida kerge kõhulahtisus.

Kuutõverohu (Polygonatum odoratum) juurikas – neutraalne, magus,  toidab yin’i, niisutab kopsu, soodustab kehavedelike produktsiooni, tugevdab magu. Kasutatakse kuiva köha ja mao yin nõrkusega seotud näljatunde korral. Keedisena 10-15g.  Taim on vastunäidustatud põrna tühjuse või lima-niiskuse olemasolul.
 
 

Muud toiduained:

Pruun suhkur – soe, magus, tugevdab energiat, paneb vere ringlema.

Kristallsuhkur – neutraalne, magus, ergutab keskmist soojendit, harmoniseerib magu, niisutab kopsu, tekitab vedelikke, tugevdab energiat, kasutatakse kuiva köha, tühja külma astma, kurnatuse, janu, päikesepiste ja tuulest-kuumusest hambavalu korral. Tarvitatakse keedetult või koos riisiga.

Mesi – neutraalne, magus, toidab keha, eemaldab mürke, niisutab ja lõdvestab soolestikku, toidab kopsu ja leevendab  kuiva köha, tugevdab ja toidab keskmist soojendit, leevendab valu (haavandtõbi), kasutatakse kõhukinnisuse, kuiva ja jõuetu köha, kurguvalu, tühja tüüpi kõhuvalu ja neurasteenia korral (15-30g).

Vein, viin – soe, magus, mõru, terav, ergutab vereringet, ajab külma välja, ergutab põrna, soojendab keskmist soojendit tugevdab ravimtaimede toimet. Kasutatakse külmast ja tuulest liigesvalude, lihasespasmide, seesmise külmatunde korral, kõrvale võtta riisi või leiba, vastunäidustatud yin tühjuse, verekaotuse ja rohke niiskuse-kuumuse esinemisel.

Äädikas – soe, hapu, mõru, hajutab koaguleerunu, kõrvaldab mürgid, peatab verejooksu, kasutatakse valudega maos ja südame piirkonnas, liigsöömise ja kollatõve korral.

Kohv – soe, magus, mõru, stimuleerib, tugevdab südant, ajab kusele.

Tee (roheline) – veidi jahe, mõru, magus, kustutab janu, soodustab seedimist, ajab kusele, äratab vaimu, kasutatakse unisuse, pearingluse, peavalu korral.

Tee (must) -  soe, mõru, kasutatakse peavalu, unisuse, pearingluse, janu, kõhulahtisuse ja südamepekslemise korral.

Sool – külm, soolane, kõrvaldab mürke ja kuumust, niisutab, tugevdab yin’i, kasutatakse kurgu- ja hambavalu, verejooksude, rinnus ja kõhus täistunde korral.
 
 

Ravitoitude valmistamine

        Hiina vanasõna väidab, et elamiseks on vaja seitset asja: puud, riis, õli, sool, soja, äädikas ja tee. See tähendab, et peamiseks toiduaineks on teravili, teraviljadest parim aga on riis. Teiseks näitab see maitseainete tähtsust. Kolmandaks seda, et parim jook on tee. Ning lisaks seda, et hea toit saadakse ikkagi tänu õigele valmistamisele, mille juures ei saa läbi ilma toidu kuumutamiseta. Aastasadu on hiinlaste põhitoiduks olnud keedetud riis, mida mõnikord valmistati koos ubadega. Sellisel juhul keedetakse ube algul umbes tund aega, siis lisatakse pestud riis ja keedetakse kõike tugeval kuumusel ligi 10 minutit, seejärel toit järelvalmib nõrgal kuumusel ligi tund aega. Tavaliselt lisati sellisesse roasse valmistamise ajal veel tükeldatud liha, aedvilju, pähkleid jms, vastavalt kellegi võimalustele. Ravitoitude puhul on lisanditeks  sobivad toiduained ja ravimtaimed.
        Ravitoidu valmistamisel on tähtis, et kõik toiduained oleksid värsked ja kvaliteetsed. Seda näitavad toiduainete värvus, lõhn, maitse ja kuju. On oluline, et töötlemise käigus toit muutuks kergesti omastatavaks, kuid toidu toitainetesisaldus ja ravitoime ei tohi selle juures kannatada. Keetmise teel valmistatakse suppisid ja putrusid, kuid kasutatakse ka aurutamist, küpsetamist, praadimist ja õlis keetmist. Mõned lihatoidud valmistatakse kiirkeetmise teel selliselt, et õhukesed viilud kastetakse lühikeseks ajaks keevasse vette. Nii säilivad toitained maksimaalselt. Ravimtaimede ja ravimtaimedega toidu keetmiseks ei tohi kasutada metallnõud. Traditsiooniliselt kasutatakse selleks savinõud, kuid sobib ka klaasist anum.
        Taimede keetmisel kehtivad järgmised reeglid. Et saada tugevdavat toimet (bu), keedetakse taimi rohke veega nõrgal tulel pikka aega (ligi tund). Hajutava toime (xie) saamiseks keedetakse taimi vähese veega ja suurel kuumusel lühikest aega (15-20 min).
 

Ravitoitude retsepte

        Praetud neerud. Võetakse 2 sea neeru, lõigatakse pikuti pooleks, eemaldatakse veresooned ja neeruvaagen, raputatakse soolaga üle ja jäetakse järgmise päevani seisma. Seejärel neerud pestakse hoolikalt,  kastetakse mõneks sekundiks keevasse vette ja jäetakse siis uuesti kuivama. Nüüd lõigutakse neerud tükkideks. 250g sellerit ja pihutäis rohelist sibulat peenestatakse ja praetakse kuumas õlis 5 minutit. Seejärel tõstetakse aedvili kõrvale, neerutükke veeretatakse maisijahus, lisatakse 1 purustatud küüslaugu küüs ja veidi konjakit ning praetakse tugeval kuumusel 4 minutit. Praadimise lõpus lisatakse veidi maitserohelist. Süüakse kohe soojalt. Retsept tugevdab neeru ja ravib neeru nõrkusega (shen yin xu) seotud haigusi. Profülaktilisel eesmärgil võib tarvitada 2 korda kuus.

        Riisipuder kreeka pähklitega.  10-15 kreeka pähkli tuumad peenestatakse ja keedetakse 60g ümarateralise riisiga pudruks. Sellist putru võib tarvitada pidevalt hommikul ja õhtul. See tugevdab kopsu yin’i ja tuleb kasuks krooniliste kopsuhaigustega (sealhulgas tuberkuloos), kõhukinnisusega ja kusekividega. Pidev tarvitamine aitab vältida vanadusnõtrust.

        Supp porrulaugust ja maksast. Võetakse 8 porrulaugu vart (valget osa) koos juurtega ja keedetakse 100g tükeldatud sea- või vasikamaksaga vee või puljongiga supiks. Lõpus lisatakse kõvaks keedetud muna. See retsept tugevdab verd, parandab nägemist ja toidab neeru.

        Supp südamerohuga. Võetakse 10g südamerohu ürti ja 50g sealiha ning keedetakse poole liitri veega poole tunni jooksul supiks. Liha süüakse ja juuakse leem peale. Võib tarvitada nädal aega järjest. See retsept kõrvaldab vereseiskuse ja normaliseerib menstruatsioone.

        Lambalihasupp porganditega. Võetakse 250g lahjat lambaliha ja 1 kg porgandeid  ning keedetakse 2 liitri veega supiks. Supp süüakse päeva jooksul ära. Sellist suppi võib süüa vajadusel korra nädalas pidevalt. See annab maole, põrnale ja neerule yang’i  ja selliselt ravib külma iseloomuga närivaid kõhuvalusid, mis ägenevad külmast, muudab käed-jalad soojaks, parandab isu, ravib impotentsust ja sagenenud kusemist.

        Hautatud lambaliha porganditega. Võetakse 6 värsket porgandit ja 250g lambaliha poole liitri vee kohta ning hautatakse valmimiseni. Lisatakse maitse järele soola. Tarvitada 7 päeva vältel isutuse, põrna ja neeru yangi vähesusel pi yang xu shen yang xu ning külma korral maos wei han.

        Riisipuder lambalihaga. Riisile lisatakse 200g peenestatud noore lamba liha ja keedetakse koos pudruks. Selline puder tugevdab neeru ja põrna, normaliseerib kusemist ja kõrvaldab higistamise.

        Tatrapuder lambalihaga. Võetakse 100g lambaliha, tükeldatakse ja keedetakse 14 minutit 300 ml veega, lisatakse 100g tatart ja keedetakse valmimiseni. Süüa korra päevas 7 päeva jooksul. Tarvitatakse kõhuvalu ja põrna energia vähesuse pi qi xu korral.

        Supp seakamarast. Võetakse 500g seakamarat ja 250g riisijahu ning keedetakse veega supiks. Keedetakse hoolikalt segades niikaua, kuni ilmub meeldiv lõhn. Sellist suppi tarvitatakse  neeru essentsi nõrkuse korral, kui esineb energiapuudus, kurnatus, pearinglus, suukuivus, rohke kusemine ja nimmepiirkond väsib või valutab. Selline olukord esineb suhkruhaiguse korral, kui "alumine soojendi" (neerud) on tühi.

        Omlett sidrunväändikuga. Võetakse 1-2 kanamuna (veel paremad on tuvi- või vutimunad) ja 2-4g sidrunväändiku vilju ning küpsetatakse koos omletiks. See retsept tugevdab, nagu eelminegi, neeru essentsi ja sobib kasutada kurnatuse ning energiapuuduse korral.

        Omlett võilillega. Võetakse 30g võilille (kogu taime või lehti) ja 2 kanamuna. Võilill peenestatakse ja lisatakse juurde segatud munad ja veidi soola. Kõik segatakse hoolikalt ja küpsetatakse taimeõliga. Retsept kõrvaldab liigset kuumust ja ravib sellega seotud nahamädanikke.
 

Täiendavaks lugemiseks: